Elas kord kuningas, kes oli terve elu piinelnud kolme küsimuse käes: milline on kõige tähtsam aeg, kes on kõige tähtsam inimene, mis on kõige tähtsam tegu?
“Kui ma neile kolmele küsimusele vastuse saan, alistan kogu maailma, teen, mida iganes soovin ja rahvas austab mind kui suurt tarka,” uskus ta.
Loendamatu hulk tarku mehi käis kuninga juures, aga keegi ei vastanud tema küsimustele. Siis jõudis kuninga kõrvu kuuldus, et kusagil kaugel elab erak, kes on kuulus oma tarkuse poolest. Kuningas käskis saduldada hobuse ja sõitis ise erakut otsima. Sõidab ja korraga näeb tihnikus seisab hurtsik, hurtsiku lähedal kõplab maad igerik vanamees. Mees seisab vaevalt jalul, kuid kõblast käest ei lase.
Kuningas hüppab hobuselt maha, läheb ligemale, kummardas vanakesele ja ütles: “Ma tulin sinu juurde, et saada vastus kolmele küsimusele: milline on kõige tähtsam aeg, kes on kõige tähtsam inimene, mis on kõige tähtsam tegu?”
Vanamees ei vastanud midagi, vaid kõplas edasi. “Küllap oled sa väsinud, las ma aitan sind,” ütles kuningas, võttis erakult kõpla ja hakkas kõplama. Mõne aja pärast kordas ta oma kolme küsimust, kuid seegi kord ei vastanud erak midagi, vaid palus kuningalt kõblast tagasi. Kuningas ei teinud kuulmagi ning jätkas kõplamist.
Äkki nägi kuningas lähenemas üleni haavades ja verist meest. Kuningas tõi allikast vett, pesi ja sidus mehe haavad, andis talle juua. Seejärel viis ta haavatu hurtsikusse ja pani magama. Õhtu oli juba hiline ning kuningas seadis ka ennast magama.
Hommikul läks ta uuesti eraku juurde. Too külvas seemneid maha, mida eelmisel päeval oli kobestanud. “Tark erak,” palus kuningas, “miks sa ei vasta mu küsimustele?” “Oled neile juba ise vastanud,” ütles erak.”Minu vanust ja abitust nähes hakkas sul minust kahju ja sa tulid mulle appi. Kui sa poleks eile siia öömajale jäänud, oleksid samad röövlid, kes toda rändurit haavasid, su tapnud,” selgitas erak ja jätkas: “Kõige tähtsam aeg oli see, kui sa mul maad kõblata aitasid. Kõige tähtsam inimene olin siis mina ja kõige tähtsam tegu oli sinu abi mulle. Kui tuli haavatu, siis sai kõige tähtsamaks tema ja kõige tähtsamaks teoks sai sinu abi temale.”
Vähehaaval hakkas kuningas mõistma. “Pea meeles,” ütles erak kuningaga jumalaga jättes, “et kõige tähtsam aeg on alati täna, kõige tähtsam inimene on see, kes on parajasti su kõrval. Ja kõige tähtsam tegu on teha head inimestele, kes su kõrval on, sest selleks olemegi siia ilma sündinud.”
Autor teadmata
“Asjad juhtuvad ainult olevikus,” on öelnud Argentina novellikirjanik, esseist, luuletaja ja tõlkija Jorge Luis Borges.
