TERVISEÕPETUS LÄBI FUNKTSIONAALFILOSOOFIA PRISMA

Tervis ei ole seisund, vaid tasakaalu funktsioon.
See on elava süsteemi võime säilitada rütm valguse ja varju, tunde ja mõtte, vaimu ja keha vahel.
Iga häire tervises on tegelikult tagasiside, mis suunab inimest tagasi tema loomuliku harmoonia teele.

Haigus ei ole vaenlane, vaid õpetaja

Haigus on organismi intelligentne reageering, mitte karistus.
See on viis, kuidas elu ise püüab taastada energia voolu ja mõistmise rütmi.
Kui inimene on oma loomulikust funktsioonist kõrvale kaldunud, hakkab keha rääkima tema eest.
See keel võib olla valu, väsimus, põletik või ükskõik milline sümptom – aga sõnum on alati üks: „Peatu ja kuula.“

Keha ei tee vigu – ta õpetab

Funktsionaalfilosoofias kehtib põhimõte: kõik, mis eksisteerib, täidab mingit funktsiooni.
Seega pole võimalik, et kehas toimuks midagi mõttetut. Isegi kasvaja, põletik või ülekaal on vaid sõnum, mitte viga. Kui inimene seda sõnumit mõistab, hakkab keha ise tasakaalu taastama.
Tervenemine toimub mitte võitluses, vaid taipamises.

Teadvus on kõrgeim ravim

Tervise muutumine algab mitte kehas, vaid mõtlemise mustris.
Kui inimene hakkab nägema oma sümptomit kui õpetavat funktsiooni, vabaneb tema sisemine potentsiaal ja energia, mis seni oli suletud hirmu alla.
Iga haigus on kutse valgustada üks peidus olev tõde – ja kui tõde on mõistetud, kaob vajadus haiguse järele.

Valgus peab voolama, mitte haiget tegema

Paljud haigused tekivad ka siis, kui inimene kasutab tõde liiga otse või liiga valjusti. Nii nagu liigne päike põletab, võib ka liigne vaimne valgus ilma südame pehmuseta kahjustada.
Tervise saladus on rütmis – oskuses öelda, teha ja tunda õigel ajal. Kui inimene õpib oma valgust väljendama läbi südame, mitte läbi pingutuse, siis valgus ei põleta, vaid tervendab.

Tervenemine on usalduse taastumine

Unetus, depressioon, ärevus ja ülekaal on kõik sama nähtuse erinevad varjud – elu usalduse kadumine.
Kui inimene ei usalda, hakkab ta kontrollima. Kui ta kontrollib, kaob rütm. Kui rütm kaob, kaob ka tervis.
Seetõttu on sügavaim tervendav tegu loobumine kontrollist ja naasmine elu voolu.
See ei tähenda passiivsust, vaid teadlikku hingamist koos keskkonnaga.

Tervis kui loomulik kooskõla

Terve inimene pole see, kellel pole valu, vaid see, kes mõistab valu funktsiooni.
Terve on see, kes elab oma valguse ja varju harmoonias,
kes suudab öelda:

“Ma ei võitle endaga, ma õpin end tundma.”

Tervis on elu kooskõla sinus endas – koht, kus hing, mõistus ja keha räägivad sama keelt.

Tervenemise seadus

Kõik tervenemine järgib üht ja sama seadust:

Valgus, mis läbib südame, ei põleta, vaid loob elu.

Kui inimene laseb valguse läbi südame – kaastunde, pehmuse ja mõistmise, siis kogu tema olemine hakkab ennast ise korrastama.
Sellest hetkest alates ei ole haigus enam hirm, vaid tarkus, mis valgustab teed koju – iseendasse.