Igal inimesel on aeg-ajalt vajadus kaduda — mitte teiste eest, vaid iseenda sisse. Elus on hetki, mil sõnad väsitavad, rollid rõhuvad ja maailm tundub liiga valju. Just siis tõmbub inimene tagasi, vaikusesse, sisemisse ruumi, mida vana tarkus nimetab koopaks. See lugu räägib mehest, kes ei põgenenud, vaid suundus teele iseenda tõe poole. See on mõistulugu […]
Mõistulugu: „Koopa vaikuses sünnib tuli“ Loe rohkem »
Vanad eestlased ütlesid: „Igal linnul oma laul, igal inimesel oma hing.” Ent kui lind hakkab laulma ainult teiste järgi, kaob tema enda viis. Nii elame me vahel elusid, mis ei kuulu meile – sest pelgame, mida naabrid ütlevad, mida külarahvas arvab, mida maailm otsustab meie kohta enne, kui oleme saanud end päriselt väljendada. On üks
Kuidas vabaneda nähtamatust vanglast – hirmust teiste arvamuse ees Loe rohkem »
Iga inimene sünnib maailma ainulaadse hääle, vaate ja valgusega. Kuid elu jooksul unustame sageli, et meie kohalolu ei pea midagi tõestama. Me püüame sobituda ja sulanduda, kuigi meie sügavaim kutsumus on olla see, kelleks meid loodi – iseenda täielikus eheduses. Ainulaadsus ei karju tähelepanu järele. Ta avaldub tasaselt – hetkes, kus keegi märkab su vaikust,
Ainulaadsus – ainult sina selles maailmas❤️ Loe rohkem »
Sokrates on öelnud: „Näita mulle, kellega sa koos käid, ja ma ütlen, kes sa oled.“ (Sinu kaaslased kujundavad su iseloomu.) Laozi on öelnud: „Väe inimene ei vali ainult teed, vaid valib ka neid, kellega seda teed jagab.“ (Sisest rahu peegeldub ka seltskonnas, milles sa viibid.) Epiktetos on öelnud: „Kui sa tahad jääda vabaks, hoidu nende eest,
Aforismid ja tarkuseterad teemal „Inimeste väli“ Loe rohkem »
“Ärgata ei tähenda lisada midagi uut, vaid meenutada seda, mis on alati sinus olnud.” – Pythagoras 1. Sa tuled siia unustama, et võiksid uuesti meelde tuletada. Sünnihetkel suletakse mälu uks, et saaksid õppida mitte teadmise, vaid tundmise kaudu. Su hingevalgus peidetakse ajutiselt naha alla – et leiaksid selle ise taas. “Hing ei kaota kunagi oma
Muistsed taassünni juhised Loe rohkem »
Mõnikord ei viita vale valik kohe valele teele. Rong võib veereda vaikselt ja kindlalt, justkui viiks ta sind kuhugi turvalisse. Aga sisimas tead – see suund ei ole sinu oma. Me püsime tihti rajal, mis tundub teistele loogiline, harjumuspärane või ootuspärane. Me püsime töökohtades, suhetes või uskumustes, mis ei tee meid enam elusaks. Ja
On aeg maha astuda… Loe rohkem »
On lugusid, mida ei räägita valjusti, vaid mida sosistatakse nagu mets tuules – vaiksel hetkel, kui inimene on valmis kuulama. Need lood ei ela raamatutes ega seintel, vaid kehas ja tundes, seal, kus sõnadele eelneb teadmine. Vanad inimesed teadsid, et armastus ei alga peast ega lõpeta südames, vaid ärkab sealt, kus elu ise alguse saab
Pärimuslik lugu „Liblikate keel ja kõhutunde koda“ Loe rohkem »
Armastuse aeglane tarkus. Meie esivanemad teadsid, et armastus ei ole äkiline leek, vaid tasa hõõguv tuli, mida toidetakse vaikuse, austuse ja igapäevase hoolimisega. Nii nagu tuli koldes vajab sütt ja hapnikku, vajab armastus ruumi ja teadlikku kohalolu. Vanarahvas ütles: “Mida vaiksem tuli, seda pikem hõõg.” Ja ka filosoof Aristoteles meenutas: “Armastus seisneb pigem andmises kui
Elamine armastuses Loe rohkem »
Igal hingel võiks olla oma koht.Mitte ainult tuba nelja seina vahel, vaid hingekoht – salajane nišš ajas ja ruumis, kus maailm korraks vaikib ja sina ise saad end kuulda. Meie esivanemad teadsid: iga hing vajab oma vaikset sängi, kuhu elumüra ei ulatu.Olgu selleks istumispuu metsa ääres, aknanurk, kuhu langeb õhtupäikese viimane kiir, või hetk, mil
Vaikne varjupaik…🌹 Loe rohkem »
Vanarahvas teadis: „Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab.“ Tänapäeval tundub, et paljud meist põevad kiirustamise haigust. Jookseme kohtadesse, kuhu süda ei igatse. Räägime inimestega, kelle sõnad ei jäta sooja jälge. Teeme asju, millel pole juurt ega vilja. Aga „ruttu tehtud, rutem kahetsenud“, ütleb vanasõna – ja nii see kipubki olema. Elu ei kasva seal, kus
Võta aeglasemalt – nagu meie esivanemad kombeks pidasid🌿 Loe rohkem »