Maagilised ruunimärgid: mida me teame ruunide kohta?
Tänapäeval märkame ruune kõige sagedamini kaasinimeste kätele ja jalgadele tätoveerituna.
Aga nende inimkehale tätoveeritud ruunimärkide vaatamine tekitab kõhedust. Tundub nagu tehtaks seda teadmatusest, et neil märkidel kõigil on salajane tähendus ja maagiline mõju.
Üheltpoolt on nad kirjamärgid ja nende abil on vanal ajal kirjutatud nimesid ja sõnumeid, samamoodi nagu meie kasutame kaasajal ladina tähestikku.
Ja teiselt poolt saab nendega mõjutada reaalsust ning tulevikku ennustada. Aga ennustamiseks ja reaalsuse mõjutamiseks tuleb ruunide maagilist tähendust põhjalikult tunda ning nende mõjuga kursis olla.
Ajalooliselt langevad esimesed arheoloogilised ruunide leiud umbes aastasse 50 pKr. Arvatakse, et ruuniskript pärineb foiniikia tähestikust, sest nad on sarnased püstjaste kriipsude ja lisaharudega tähemärgid. Kui me praegultki enamlevinud ruunitähestikku FUTARKI vaatame, näeme suurt sarnasust isegi ladina tähestikuga.
Sõna ruun võib tõlkida kui saladus, mõistatus; salajane vestlus.
Selline ruunide tähendus võib tuleneda sellest, et ruunikirja valdasid ainult vähesed sellesse maagilisesse maailma pühendatud inimesed. Ning nendega kirjutatud sõnum oli salajane ja kandis endas varjatud müstilist olemust.
Kindlasti kasutasid meie esivanemad Eesti aladel oma ruunikirja ja kindlasti anti üksikutele ruunidele müstilisi omadusi. Neid kasutati vajaliku teate kirja panemiseks, taludes peremärkidena ja kivikestele või puutükkidele lõigatuna ennustamisel ja vaimudega suhtlemisel.
Väidetavalt ei ole ruunid inimmõistuse poolt loodud, kuigi neid võib inimmõistuse poolt kasutada.
Vanapõhjala pärimuste järgi kinkis inimestele ruunid jumalus Odin, kes tarkuseallikast joomiseks pidi ohverdama oma ühe silma. Ja seejärel ilmapuu Yggdrasilli oksa küljes pea alaspidi üheksa päeva rippudes ilmutusidki talle ruunid.
Nad ei ole tavalised sümbolid, ruunid on sellise potensiaalse energia kandjad, mis eelneb materiaalsele. Ruunid kannavad endas eluenergia voolamist, mille kaudu avaldub meie materiaalne maailm.
Ruunide abil on kirjeldatud kõik maailmas tomuvad protsessid. Potensiaal enne liikuma ja toimuma hakkamist, toime ise, toime suund ja vorm, protsessi tagajärg ja lõpptulemus.
Ruunimärk kujutab endast staatilist energiaprotsessi vormingut. Ruun ise võib sajandeid seista ruunikivi peal paigal, aga peenmateriaalne protsess, mida ta tähistab, voolab ja toimub need aastasajad edasi.
Ruunide seos jumalatega avaldubki selles lõputus voolamises.
Põhjala jumalused esindavad maailma loovaid energiavoogusid ja ruunid on nende energiavoogude staatilised ülestähendused.
Ruunimärgid on, kas me tahame või ei taha, tihedalt seotud tolleaja inimeste maailmapildiga, tihedas seoses müütide ja muistenditega, mida anti edasi põlvkondadelt järgmistele suusõnaliselt.
Väidetavalt tekkisid ruunid puu okstest. Aga et miks on sirgjooned just sellise asetusega nagu nad on, kas see on seotud ka nn jumaliku geomeetriga. Nagu näiteks on kuldlõige jne
Ruunide tekkimisel ja kasutuselevõtmises on kindlasti palju arvamusi; üks, minuarvates kõige tõenäolisem on, et ruunid on tekkinud põlvkondade vältel ruunishamaanide poolt shamaanirännakutel nähtud nägemuste põhjal.
Rännakul nähti maagilisi märke, saadi teada nende tähendused ja hääldused ning hiljem võeti kasutusele kirjakeelena.
Kristluse tulekuga vanad traditsioonid hääbusid ja ruunikiri on meieni säilinud ainult ruunikividel, mida pole ära lõhutud või mis pole kaduma läinud. Samuti arheoloogide poolt väljakaevamistel leitud esemetel.
Ühes saagas kirjeldatakse, kuidas enne lahingut pealikud lõikasid sarapuuokstest väiksesed pulgad, lõikasid nende peale ruunimärgid ja viskasid õhku ruuniliniku kohal. Maha kukkunud ruune tõlgendati siis vastavalt sellele, kas nad olid ruunimärgiga liniku poole või ülespoole, kas õigetpidi või tagurpidi kukkunud. Seda viskamist võidi mitu korda korrata, et ennustuses tõiesti kindlad olla.
Jumalik geomeetria on ruunikiri kindlasti selles mõttes, et nad pärinevad vaimses maailmas nähtud nägemustel ja aastasadade jooksul väljasettinud teadmistel.
Millises piirkonnas (maailmas) tekkisid esimesed ruunid, või tekkisid nad mitmes kohas eraldi?
Ruune peab vaatama ennekõike ikka maagiliste märkidena, mida tundsid ja kasutasid asjassepühendatud. Tähendusi ja mõjujõudu hoiti teiste eest saladuses.
Kui me praegult ruunide kohta ilmunud kirjandust vaatame, siis ruunide tähendus on enamasti tõlgendus kellegi teise inimese arvamusest.
Kuna ruunid on hästi tugevalt seotud vaimse maailmaga, siis on ka nende mõistmine ja kasutamine tugevalt individuaalne ja seotud ka organisatsiooniga, mille ridadesse kuulutakse.
Vanal ajal olid inimestevahelised suhtlemine väga piiratud, siis kindlasti olid ruunimärgid ja nende tähendused piirkonniti erinevad. Kui praegultki vaadata erinevate rahvaste ruunitähestikke, siis on sarnased ainult üksikud ruunimärgid, aga ruunide kasutamise ja kirjutamise põhimõtted on väga sarnased. Ja on sarnane ruunide maagilisete omaduste kasutamine praktikas.
Milline oli ruunide levikuala?
Võib pakkuda, et ruunide kasutuse levikuala enne kristluse tulekut oli Euroopas Skandinaaviast kuni Hispaaniani ja Aasias praegune Venemaa osa põhjast kuni Burjaatiani ja Musta mereni. See levikuala on selline subjektiivne arvamus ja kindlasti ebatäpne.
Kas Eestis olid kasutusel Etioopia ruunid, nagu väitis Vigala Sass?
Selles osas peab usaldama Sassi, ta on seda teemat väga põhjalikult uurinud, istunud Venemaal raamatukogudes ja arhiivides; tema arvamus on selles osas kõige autoriteetsem.
Selline tunne et ristiusk kartis ruune ja tahtis need iga hinna eest hävitada. Tähendab et ruunides oli siis selline vägi sees mida nad kartsid ..?
Peab ikka ja jälle rõhutama, et ruunid ei ole lihtsalt kirjamärgid või müstilised kriipsud. Nad ei ole lihtsalt staatilised joonistused, nagu me olme harjunud ladina tähtedega kirjutatud tekste vaatama.
Ruunid on protsess, ruunid on energia liikumine ja pöörlemine, millega kirjeldatakse ja oskaja poolt suunatakse looduses toimuvaid energiaid. Nagu me teame, energiad moodustavad vastastikku mõjudes kogu meie nähtava ja nähtamatu maailma.
Ruune tundes ja oskuslikult kasutades võib neid tarvitada nõuandjatena ja maagiliste abivahenditena.
Nende märkide abil kirjeldasid meie esivanemad loodust, tajutava ja silmaga nähtava maailma olemust ning ruunid olid nende maailmapildi peegeldus.
Siit ka vastus, miks ristiusk ja ristiusu maailmakord püüdis hävitada ja kustutada ruunidega seonduvat materiaalset pärandit.
Ja nagu oleme näinud kõigi teiste rahvaste näidete korral mujal maailmas, vallutav maailmavaade ja ideoloogia püüab olematuks muuta pärismaalaste traditsioone ja uskumusi. Siin ei ole midagi uut ega üllatavat.
Kas vanasti oli ruunidel tugevam vägi kui praegu? Või on neil enam üldse väge ..
Ruunidega seonduv vägi ei ole kuskile kadunud ega kao kunagi.
Võivad surra ja kaduda ruunide tundjad ja traditsiooni kandjad, ruunides peituv maailmavaade ja tarkus ning vägi kestavad igavesti.
Võib küll saabuda Ragnarök/jumalate hukk, nagu vanapõhja eepostes nimetatakse mingit ruunimaailma hävingut. Aga nagu sealsamas kirjeldatakse sellele järgneva uue jumalate maailma ärkamist, sest maailmapuu Yggrasil jääb terveks ja temast sünnib uus maailm Odini poja Baldri juhtimisel.
Ruunimaailm ärkab uuesti ellu ja jälle avastavad selle maailmavaate ja ruunimärgid uued inimesed maa peal ja kõik toimub edasi.
Sest ruunid ei ole märgid raamatus, mis võivad ära põleda vaid energiapöörised lõpmatus liikumises ja vastastikuses toimimises.
Ruunimärgid on ruunienergia ainult üks väljendusvorm Midgardis-nii nimetatakse vanapõhja maailmavaates inimeste maailma.
Ruunide eneste olemus asetseb teistes kaheksas maailmas vanapõhja arusaamise järgi. Ja eriti Asgardis-jumalate elupaigas, mittemateriaalses maailmas.
Millisel eesmärgil ruune Eestis peamiselt kasutati. Ilmselt kasutati ka kirjana, nagu mujalgi.. ei ole küll kuulnud et Eestis oleks ruunidega teksti säilinud.
Vigala Sass on seda teemat põhjalikumalt uurinud ja kirjutanud Eestis kasutatud ruunidest enda raamatud “Estide (Tshuutide) hingestatud ilm” Männisalu 2001.
Sealt saab põhjaliku ülevaate tema uurimustööst nii ruunide kui kombestiku ja tavade kohta muistsete eestlaste ning sugulasrahvaste elus.
Ruune kasutati permärkidena, nendega tähistati tööriistu, lauanõusid, kalavõrke, kogu talu materiaalset vara, et nende esemete omanikud oleksid teada. Ruunimärkidega tehti sirvilaud, omamoodi kalendrid järgmiseks aastaks, kus arvestati tööde tegemisel pööripäevi ja kuu seise. Ühed tööd nõudsid noort kuud ja kasvavat kuud, teised täiskuud või kahanevat kuud.
Ruunimärkidega väestati esemeid. Sõjakirvel ja mõõgal, pussnoal ja rännukepil olid ruunimärgid, mis andsid läbi riituse neile lisajõudu ja purunematust.
Mida võib rääkida ruunishamaanidest?
Minu ettekujutuses on ruunishamaan inimene, kes süvenenult huvitub ruunide olemusest ja oskab neid kasutada. Inimene, kes üheltpoolt tunneb aupaklikust ruunimärkide ees ja teiselt poolt on nendega sedavõrd kogenenud, et oskab lugeda ruunide sõnumit ning vastust enda ruunidele esitatud küsimustele.
Ruunishamaaniks saadakse ikka aastatepikkuse praktika järel. Ega see ei ole mingi aunimetus ega hüüdnimi, ruunishamaaniks olemine on elustiil.
Vigala Sass on hea näide inimesest, kes kogus süstemaatiliselt pärimusteadmisi Estide (tshuutide) kohta ja praktiseeris neid kogutud traditsioone igapäevaelus.
Siia juurde kuulus siis traditsiooniline esemeline atribuutika ja samuti kommete ning pärimuslike tähtpäevade järgimine.
Seepärast võik ruunishamaan olla samasugune ruune igapäevaselt kasutav ja rituaale läbiviiv inimene.
Riietumine ja kivikeste, sauade ja riituslike nugade kasutamise traditsioon ei ole Eestis põlvkondade jooksul vanemalt nooremale üle antud, igapäevaelu on olnud väga sumbuurne ja ”surm on tihti armastusega käevangus käinud”.
Seepärast on praegused rituaalid ja ruuniteadmised suurelt osalt mujalt maailmast sisse toodud.
Kahju on lihtsalt sellest kui rituaalid ja uued traditsioonid on lihtsalt välise atribuutika kasutamine, trummi põristamine ja kui õnnetuseks sügavam sisemine kaemus puudub.
Mainisid, et ruunid on tihedalt seotud vanapõhja jumalustega, too palun mõni huvitav näide.
Kaasaegne druiidide ordu kasutab enda maagiariituse juures “Tulefutharki” –ruunikaarte, mis näevad välja nagu meile tuttavad tarokaardid.
Ruunikaartidel on kujutatud ruune ja talle vastavat vanapõhja mütoloogilist jumalust. Tulefutharki kaarte on hea kasutada erinevate riituste juures, selleks et ”vestelda” ruunide ja jumalustega. Tulefutharki kaardid annavd meile vastuseid meie küsimustele oleviku, mineviku ja tuleviku kohta.
Toon siin väikese katke nendel kaartidel olevate ruunide ja jumaluste kohta.
Näiteks võib võtta ruunitähestiku FUTARK – see on järgmine ruunide rida ja ruunimärgile vastav jumalus vanapõhja traditsioonist.
ruun Fehu – jumalanna HNOS
ruun Uruz – jumal LOKI
ruun Turisaz – jumal THOR
ruun Ansuz – jumal ODIN
ruun Raido – jumal OD
ruun Kano – jumalanna SJÖFN
HNOS ja Fehu ruun
HNOS on Freya ja Odini tütar. Kingituste jumalanna. Toob meie ellu asju, mida temalt palume, isegi kui me pole neid ära teeninud.
FEHU ruun: varalise külluse ruun. Ta peegeldab tasu tehtud töö eest. Ruunimaailmas ilmub ta shamaanile vana põhjapõdra kujul. Kannab endas elus kogetud kogemustest ammutatud tarkust ja materiaalset rikkust.
Jumalanna Hnos ilmub nägemuses kõrge teravatipulise mäena, mille südamikus, sügaval maa all on kuldmüntidega täidetud koobas. Kullahunnikust saab alguse väike kullajõeke. Seda võib tõlgendada kui rahavoo ja materiaalse heaolu toetamisena ajas. Tähtis on märkida, et rõhk on rikkuse voolamisel. Edu ei seisne lihtsalt staatilises rikkuse omamises ja “sukasääres” hoidmine, vaid HNOS ja Fehu toetavad materiaalse edu saavutamist läbi eluenergia ”voolamise”.
Ruunishamaani jaoks tähendab kuld seal maailmas tõde. Kui meie maailmas on tõde suhteline ja läputu vaidlemise objekt ( igal meist on oma tõde), siis ruunimaailmas on tõde lõplik ja teda võib näha kulla kujul. Hnossi energia nägemuses on see tõde elutarkus, mis inimene elades on omandanud.
Mõistus tajub kulda materiaalse rikkuse ekvivalendina, teadvus teadmisena. FEHU ja jumalus HNOS tähistavad rikkust, milleks on tõe teadmine, tõe mõistmine. Seaduspärasuste ja seoste mõistmine. Ja füüsilises maailmas tähendab FEHU, et inimesed, kellele on antud rikkust, kellel on ülekatud mõistes“kulda”, mõistavad maailma toimimist. Neid on mõtet kuulata, nende jutust koorub tõde …isegi siis kui nad seda ise ei tea, tõde on nende jutus olemas.
LOKI ja Uruz ruun
Jumal LOKI toob finantsilist heaolu, aga on püsimatu iseloomuga ja tujukas nagu teismeline noor. Ta viibib pidevas mässu seisundis. Kuid samal ajal on intellektuaalne ja ratsionaalne.
Tema poole pöördudes tuleb kindlasti tuua annetusi karistuse ja temapoolse kättemaksu kartuses. Tema stiihia on raevukas leek, selle eest ei ole pääsu.
Vanadel eestlastel oli kombeks annetuseks noaga kraapida hõbedast valmistatud esemelt hõbeda laastusid. Sellest on tulnud sõna “Hõbevalge”. Loki soovib annetuseks hõbedavärvilist metalli.
Ruunishamaani ilmarännakul näitab Loki ennast kõrgete kaljuseinte vahel voolava jõena. Tõlgendus võiks olla, et Loki on nagu saatuse reeglite järgi voolav eluenergia. Selle energia voolamine määrab inimese elusaatuse ja surma. Jõe käänakud ja kärestikud peegeldavad inimese katsumusi ja kannapöördeid elus ja jõel olev kosk tähistab inimese surma selles maapealses elus.
Uruz ruun, see on ürgenergia, ürgpotensiaal. Ta on olemas idee tasandil, vaja on ta ellu rakendada ja õigesti toimima panna.
Ruunimaailmas näitab Urus ennast mehena, kelle pea on langetatud ja käed rippu nagu Uruse ruunil. Taamal on leinapaju, mille oksad on rippu nagu tema ees seisva mehe käed. Uruse energia väljendub selle mehe pingul olekus. Ta on nagu vibu, mis on noole laskmiseks vinna tõmmatud.
Leinapaju seevastu ei tekita pingul vibu tunnet; see tunne mis tekib, on pigem leina ja kurbuse tunne. Seda võiks lahti mõtestada nii, et kui inimesel jääb ürgpotensiaal kasutamata (ta peab plaani ja alustab, aga ei liigu oma teel edasi … eluülesanne ei laabu, või ka mingi töö jääb pooleli).
Kui ta tegevus seiskub, siis see energia mis oli algselt mõeldud sihi saavutamiseks, pöördub tema enda vastu ja tekib depressioon. Depressioonienergia on urusesse juba algselt sisse programmeeritud. Ürgpotensiaal, mis ei leia tegutsemise kaudu rakendust, sööb selle potensiaali kandjat ennast.
THOR ja Turisaz ruun
THOR on Odini poeg, sõdalane võimsa relva Mjölnir vasaraga. Kui see lüües tal käest ära lendab, siis pöördub vasar alati Thori juurde tagasi. Thor valitseb müristamise ja välguga. On tulise temperamendiga, aga samal ajal heasüdamlik ja osavõtlik.
Nägemus: minek läbi kõrgetest täiskasvanud puudega metsa. See ei ole liiga tihe ega ähvardav, pigem on metsarahva liikme tunne. Et mets on hea vari ja pelgupaik, tekib kodune ja kindel tunne. Eespool, läbi puude paisatab valgust, kuskil seal läheb mets hõredamaks.
Selle valguse kohal, metsa lõppedes ripuks õhus nagu Thori vasar. See ei tekita hirmu või ohutunnet, pigem on see nagu meheliku energia kaitse tunne. See meheliku energia kohalolek on toetav ja kaitsev, tunnen nagu esiisade soosivat hoiakut ja hekskiitu, et olen siia tulnud. Helendav avatus kaugemal oleks nagu mõtete selginemine ja elueesmärgile lähenemine.
Thor ei ilmu nägemuses inimese kujulisena, pigem on Thori energia püha hiie
energia. Ka hiievaimud ei näita ennast igaühele, võibolla on sama lugu Thoriga.
Turisaz ruun: uus võimalus, uus projekt, ei ole takistusi. Meheliku energia toetus ja kaitse. Ruuni võib vaadata nagu Thori vasarat, mis pakub kaitset ja nagu relva, mille abil saab kõrvaldada takistused, puhastada tee.
Ruunimaagide nägemuses on Turisaz natuke nagu värav uude vaimsesse maailma. Ruun näitab ennast portaalina, uksena, väravana, millest läbi minnes satud uude keskkonda.
ODIN ja ruun Ansuz
Odin on asside peajumal, tal on kolm poega, kes kehastavad maailma kolme poolust: Odin, Villi ja Ve. (Villi ja Ve on Odini vennad). Ta on poeesia, mineviku ja tuleviku jumal. Odin tõi inimestele ruunid, ohverdades enda ühe silma; rippudes pea alaspidi igavikupuu küljes. ODINI energia: Odin näitab ennast päikesena.
Ruunimaagidele näitab Ansuz ruun ennast ühelt poolt tihedamate ja pikemate okstega kuusena, mis pakub kaitset ja varjupaika looduses. See on koht kuhu võis perekonna ajutiselt majutada, minnes jahile või lühikesele sõjaretkele. Selle koha peal kuuse all on tunda energiapöörist vastupäeva, mis läheb ülevalt alla maa sisse ja töötab selles nägemuses mineviku puhastajana. Vaimujõud, mida Anzuz kannab, vabastab seda kasutava inimese tema suguvõsa slepist/karmast.
Nägemus, milles avaldub Odin: Maastik ümberringi on kõrbenud, kõva kruusaga kaetud. See maastik nja päikeselõõm annab mõõduka portsus jõudu kasvamiseks ja arenemiseks, aga kui päikest on liiga palju või päikesepaiste käes olija ei ole seda valmis vastu võtma, siis kõrvetab Odini jõud kõik halastamatult surnuks.
Põhimõtteliselt on päike meie maailma kõige võimsam jõud. Päike on peajumal olnud enamusele maailma rahvastele.
Nägemuses võib see päike olla ka tõrvik, mida üks vaimolend enda pea kohal hoiab. Tehes seda selliselt, et tõrviku valgus on nii võimas, et pimestab ja jätab hiiglasliku vaimolendi enda nähtamatuks.
Nägemust võib tõlgendada selliselt, et Odin on inimeste maailma valguse=vaimsete teadmiste tooja. (Seda vana-aja inimesed kujutasid ruunide toomisena neile). Teadmiste valgus pimestab ja Odin ise jääb tagasihoidlikult varju.
OD ja ruun Raido
OD on Freya abikaasa vanapõhja traditsioonis, toetab ja vastutab inimeste reisimise ja kodust kaugel olemise ohutuse eest.
Kannab endas päikese energiat, on kire ja armastusest joobumise sümbol. OD toetab inimeste otsingute ja rännakute kirge. Udu sisse ära eksimise ja sihitu ringi rändamise ohtu aitab ära hoida tarkusele ja loogilisele mõistusele toetumisega.
Raido ruun: vanas traditsioonis kasutati abilisena teekonnal. Kui hakkad liikuma planeeritud teed mööda, järgid reegleid ja seadusi siis jõuad raido ruuni abiga kindlasti sihile.
Ruunimaagide nägemus jumaluse OD energiast:
Kõrgelt künkalt avaneb idülliline vaade all laiuvale tasandikule. Liblikad ja linnud lendlevad nagu muinasjutus siia-sinna. Päike paistab ja loodus on muinasjutuline.
All tasandikul on näha looklevaid teid ja jõgesid. Loodus on nagu meil parasvöötmes suve tipus. Meeleolu on muretu, on puhkuse ja vabaduse nautimise aeg. Kõigest õhkub harmooniat ja kooskõla. Värvid on kirkad ja lõhnad magusad ning hurmavad. Energia on uinutav ja reaalelust ükskõiksuse lõksu meelitav. Mõtted on koondunud väikesesse kimpu ja tahe on halvatud.
Tuletab meelde vaimset paradiisi või nirvaanat, mida lubavad ususektid enda liikumisega ühinejatele. Nägemus annab teada, et vaimsete õpetuste propageeriad ja erinevate kursuste korraldajad kasutavad jumaluse OD energiat, et uinutada klientide terve mõistus ja nendele kaudselt või otseselt vaimsete tehnikate kaudu ihulist õndsust pakkuda. Kauem OD jumaluse energia uurimine annab vaimse teadmise, et “gurude” ohvriks langemist vältida on võimalik ahnusest ja saamahimust vabanemise teel.
SJÖFN ja Kano ruun
SJÖFN on armastuse jumalanna, aitab võita teise sugupoole südant. Lepitab tülitsejaid, sisendab armastust kalki südamesse.
Kano ruun on motivatsioonitõrvik, mis valgustab teed sihile. See on tunne, et jõuad ja suudad kõike siin maailmas.
Nägemus: lillelisel aasal paarike suudleb ja kallistab. Mitte kaugel nendest on midagi püstkoja taolist. Tipi kujuga, ringi asetatud teibad on ülevalt ühendatud ja kaetud loomanahkadega. Jätab väga algelise ulualuse tunde. Seal sees on palja maa peale pandud kuuseokstest ase, koja keskel on tulease, hetkel lõke ei põle.
Ruun sümboliseerib mehe ja naise kooselu algust, kus kõik on kirglik ja kooselu sisseseadmine alles algusjärgus. See on ürgne inimkonda taasloov jõud, mis neid kahte kokku tõmbab ja toetab oma ühise elu alustamisel.
Selle jõu toel ületatakse aineline vaesus ja elukogemuste puudumine. Mees- ja naisenergia ühinemisel tekib ruuni Kano energia, mille patrooniks on Sjöfn.