Funktsionaalfilosoofia 10 alustõde
Ilma teadvuseta poleks midagi.
Mateeria on vaid võimalus – teadvus annab talle tähenduse.
Kõik, mis on, on funktsioonaalne.
Tasakaal hoiab koos, tasakaaluta olekus laguneb kõik.
Väike on alati osa suuremast.
Tagasiside on elu hingamine.
Ainult õppides saab tõusta järgmisele astmele.
Kosmos peegeldab meile meie enda tasakaalu olekut.
Areng on lõpmatu, mitte kunagi lõplik.
Olemine on funktsioonide kooskõla.
Elulised näited
Ilma teadvuseta poleks midagi.
→ Näide: Laps näeb taevas tähti. Alles tema teadvus annab neile nime „tähed“ ja tähenduse „valgus öös“.
→ Näide: Mees valmistab tooli. Nimetab selle “tooliks” ja määrab funktsiooni “istumiseks”.
Mateeria on vaid võimalus – teadvus annab talle tähenduse.
→ Näide: Liivaterad rannas on vormitu mass. Kui inimene ehitab neist lossi, muutuvad nad funktsiooniks – loominguks, koduks.
→ Näide: Savi on looduslik materjal. Mees voolib sellest kausi – teeb materjalist funktaiooni.
Kõik mis on, on funktsioon.
→ Näide: Süda ei ole ainult lihas, vaid vere liikumise funktsioon. Kui see lakkab, lakkab ka elu.
→ Näide: Päikese süsteem on funktsioon. Kui päike enam ei täida oma funktsiooni hävib kogu süsteem. Funktsioon aga ei kao – tähti on palju.Tasakaal hoiab koos, tasakaaluta laguneb kõik.
→ Näide: Jalgrattur püsib püsti seni, kuni hoiab tasakaalu. Kui tasakaal kaob, kukub ta.
→ Näide: Gravitatsioon hoiab tasakaalu – elu eksiteerimist planeedil. Kui gravitatsioon kaoks, laguneks kogu meie keskkond.
Väike on alati osa suuremast.
→ Näide: Rakk on osa organist, organ osa kehast, keha osa inimkonnast. Mitte ükski ei saa eksisteerida eraldiseisvalt.
→ Näide: Päikesesüsteem on osa galaktikast, galaktika osa klastrist, klaster osa universumist. Nad ei saa eksisteerida üksteiseta.
Tagasiside on elu hingamine.
→ Näide: Kui puudutad kuuma panni, tõmbad käe kiiresti ära. Ilma tagasisideta jääksidki kogemus saamata.
→ Näide: 3I/ATLAS on uus tagasiside meie keskkonnas. Poleks seda, poleks ka kogemust, et kuskil võivad loodu seadused olla teistsugused.
Ainult õppides saab tõusta järgmisele astmele.
→ Näide: Kui õpilane teeb vea ja parandab selle, liigub ta teadmistes edasi. Vead on astmed, mitte karistus.
→ Näide: Kui inimkond teeb vea ja õpib sellest, liigub ta edasi. Kui mitte jääb kordama karmimates tingimustes.
Kosmos peegeldab meile meie enda tasakaalu olukorda.
→ Näide: Kliimamuutused on Maa tagasiside inimese tegevusele, päikesesüsteemi mõju – peegel, mis ütleb, et tasakaal on rikutud.
→ Näide: Tähtkujud mõjutavad inimese psüühikat – mida suurem tasakaalutus kehas, seda suurem mõju.
Areng on lõpmatu, mitte kunagi lõplik.
→ Näide: Tehnoloogia – ratastest arvutiteni, arvutitest tehisintellektini. Iga lõpp avab uue alguse.
→ Näide: Kui me ei saaks mõelda homsele, ei oleks mõtet ka muuta tänast. Ei oleks üldse mõtet elul.Olemine on funktsioonide kooskõla.
→ Näide: Orkester mängib muusikat vaid siis, kui iga pill täidab oma rolli ja kõlab koos teistega.
→ Näide: Kui iga rakk meie kehas ei täidaks oma funktsiooni, ei saaks me eksisteerida.
Kui see nii ei oleks
Ilma teadvuseta poleks midagi.
Kui teadvust poleks – poleks ka tähendust.Mateeria on vaid võimalus – teadvus annab talle tähenduse.
Kui teadvust poleks – püsiks mateeria vaid hunnikuna, ilma loovuse ja funktsioonita.Kõik, mis on, on funktsioon.
Kui funktsiooni poleks – poleks ka lahendust, sest just lahenduse nimel elame.Tasakaal hoiab koos, tasakaaluta laguneb kõik.
Kui tasakaalu poleks – iga liikumine viiks kohe kokkuvarisemiseni.Väike on alati osa suuremast.
Kui väikest ei seoks suurem – kõik eralduks üksteisest ja muutuks eba sotsiaalseks, inimene, struktuur häviks ja areng hääbuks.Tagasiside on elu hingamine.
Kui tagasisidet poleks – sa ei tunneks valu ega hoiatusi ja ei kogeks midagi.Ainult õppides saab tõusta järgmisele astmele.
Kui õppimist poleks – vead korduksid lõputult ja areng seiskuks.Kosmos peegeldab meile meie enda tasakaalu.
Kui peegeldust poleks – me ei teaks kunagi, millal eksime! Seega häving oleks pöördumatu.Areng on lõpmatu, mitte kunagi lõplik.
Kui areng lõpeks – teadvus tarduks ja muutuks iseenda vanglaks.Olemine on funktsioonide kooskõla.
Kui kooskõla poleks – iga süsteem mängiks üksi ja tulemuseks oleks kaos, mitte harmoonia.