Teadvus, aru ja mõistus – inimest õpetav kolmik

Funktsionaalse-, fraktaalse- ja integraalse filosoofia vaates

Etümoloogia ja algtähendus

Teadvus – tuleneb sõnast teadma. See on inimese võime olla teadlik millestki: märgata, tajuda ja tunnistada. Teadvus on justkui valgus, milles üldse saab midagi näha.

Aru – vana eesti sõna, mis tähendas nii mõistust kui ka korrastatud maad (aruheinamaa). Aru on praktiline taipamisvõime, arutlemine, „terve mõistus“.

Mõistus – sõnast mõistma. Mõistus on kõrgem intellektuaalne tööriist: võime siduda teadmisi, luua süsteeme ja muuta arusaamine käitumiseks. Selle mootoriks on usk endasse või kellegisse.

Need kolm ei ole sünonüümid, vaid järjestikused astmed inimese vaimse arengu spiraalis.

Funktsionaalfilosoofia – iga aste täidab oma ülesannet

Teadvus täidab funktsiooni „äratada“. Ilma otsimata ja märkamata ei saa ükski õppimine alata.

Aru täidab funktsiooni „selgitada“. See toob nähtava korrastatud seosteks ja loogikaks.

Mõistus täidab funktsiooni „kehastada“. See muudab teadmise praktiliseks eluviisiks.

Funktsioonide dünaamika on järjekorras: märkamise väli → arutleva mõtte tööriist → elupraktika alus.

Fraktaalfilosoofia – sama muster kordub igal tasandil

Fraktaalfilosoofia näitab, et see kolmik ei toimi ainult üks kord, vaid iga uue teadmisega uuesti – ainult uues avaruses.

Algul inimene teadvustab – näiteks kuuleb, et tervis sõltub liikumisest.
Siis ta
arutleb – püüab aru saada, miks liikumine on kasulik.
Lõpuks ta
mõistab – hakkabki elama aktiivsemalt.

Kui see uus käitumine kinnistub, saab mõistmisest uue fraktaali teadvus. Algab järgmine ring, aga juba laiemal tasandil.

Nii kasvab maailmapilt spiraalselt: iga mõistmine avab järgmise õpetava ringi.

Integraalfilosoofia – ühtsus ja mõjuväli

Integraalfilosoofia vaatab seda kolmikut tervikuna.

Teadvus, aru ja mõistus ei ole eraldiseisvad, vaid integreeruvad pidevaks protsessiks.

Teadvus on väli, aru on töötlus ja mõistus on tegu – koos moodustavad nad inimese sisemise terviklikkuse.

Iga uus mõistmine ei mõjuta ainult üksikisikut, vaid integreerub suuremasse kollektiivsesse teadvusse. Inimese muutunud käitumine loob lainetuse, mis ulatub tema lähedastest kogu ühiskonnani.

Kvantavatus – laiendatud teadlikkuse väli

Kui inimene kordab seda kolmikut järjest uuesti, tema kvantavatus laieneb.

Aju suudab töödelda rohkem superpositsioone – hoida korraga mitut võimalikku mõtet ja vaadet.

Tekib suurem koherentne väli – sidusam arusaamine maailmast.

Selle tulemusel kasvab nii isiklik intuitsioon kui ka kollektiivne mõju.

Kokkuvõte

Teadvus, aru ja mõistus on inimese kolm õpetajat.

Nad äratavad, selgitavad ja kehastavad.

Nad korduvad igas fraktaalis, viies meid samm-sammult uude teadvuse astmesse.

Nad integreerivad meid terviklikumaks inimeseks ja avaramasse kosmilisse väljasüsteemi.

Iga kord, kui mõistmine sünnib, ei ole see lõpp, vaid uue teadvuse algus. Nii toimibki inimese areng kui lõputu spiraal, kus iga fraktaal kasvatab meie kvantavatust ja avab ukse järgmisele õpetusele.

TAGASI MENÜÜSSE

Ostukorv