Miks on meil vaja nii filosoofiat kui teadust?
Ja miks nad ei tee sama tööd?
Tänapäeva inimene on harjunud mõtlema nii: “Kui midagi ei saa mõõta, siis seda pole olemas.”
See on materialismi nähtamatu loosung.
Aga maailm ei tööta ainult mõõdulindi järgi.
Teadus tegeleb sellega, mida saab mõõta.
Teadus küsib:
kui pikk?
kui kiire?
kui tugev?
kui palju?
See on vajalik, sest tänu mõõtmisele ehitame sildu, ravime haigusi, saadame kosmosesse satelliite.
Aga teadus ise tunnistab:
iga mõõtmine on vaid ühe nähtuse üks külg.
Mitte tervik.
Filosoofia tegeleb sellega, mida mõõta ei saa.
Filosoofia küsib:
miks inimene otsib tõde?
mis on hea elu?
miks on armastus tugevam kui hirm?
kuidas teadvus üldse tekib?
miks mõni nähtus töötab alles siis, kui inimene on sisemiselt valmis seda mõistma?
Need küsimused ei mahu sentimeetritesse, kilogrammidesse ega valemitesse.
Aga just need küsimused annavad inimese elule suuna, mõtte ja tähenduse.
Teadus ütleb “kuidas”, filosoofia ütleb “miks”.
Kui teadus kaardistab maailma väljast, siis filosoofia kaardistab maailma seest.
Teadus ehitab vormi.
Filosoofia loob sisu.
Üks ei saa teist asendada.
Sama hästi võiks öelda, et inimene saab elada ainult mõistusest või ainult emotsioonist.
Ei saa – vaja on mõlemat.
Miks mõtteid tuleb mõista kihiti (mitte ühe korraga)?
Paljud küsivad:
“Kirjuta nii, et igaüks kohe 100% mõistaks!”
Aga sügav mõte on nagu mitmekihiline tort: sööd ühe kihi ära → tuleb järgmine nähtavale.
Kui inimene pole sisemiselt küps, ei saa ta sügavamat kihti veel vastu võtta. See on normaalne. Vaimne areng pole mõõdetav. Ta on kihiline, mitte lineaarne.
Teadmine kasvab seestpoolt välja, mitte väljast sisse surudes.
Miks need kaks maailma peavad koos töötama?
Kui meil on ainult teadus → kaotame sügavuse, tähenduse ja sisemise kompassi.
Kui meil on ainult filosoofia → kaotame jalgealuse, täpsuse ja reaalsuse tunnetuse.
Tasakaal tekib siis, kui inimene mõistab:
Teadus aitab näha väliseid struktuure.
Filosoofia aitab mõista sisemisi põhjuseid.
Üheskoos moodustavad nad maailma terviku.
Lõpuks kõige olulisem:
Teadus õpetab, kuidas maailm toimib.
Filosoofia õpetab, kuidas sina toimid maailmas.
Kui inimene ühendab need kaks, siis ei ela ta enam poolikult — ta elab tervikult: mõistusega, tunnetega, sisemise tarkusega.