Integraalfilosoofia (harmoonia filosoofia) – ühendav potentsiaal ja uue ajastu südamik
Sissejuhatus
Inimkonna ajalugu on täis perioode, kus killustunud teadmised ja ideoloogiad on loonud üksteisest eraldatud maailmapilte. Iga filosoofia, teadusvaldkond ja vaimne traditsioon on arenenud oma suunas, luues küll uusi arusaamu, kuid sageli ka uusi lõhesid.
Tänapäeva maailm seisab aga silmitsi väljakutsega, mis nõuab uut lähenemist – ühendavat potentsiaali. Siin astuks mängu integraalfilosoofia – lähenemine, mis ei loo uut ideoloogiat, vaid koondab ja ühendab olemasolevad teadmised üheks toimivaks tervikuks.
Miks „südamik”?
Sõna südamik pärineb otseselt sõnast süda – elujõu, tasakaalu ja keskse potentsiaali sümbolist.
Südamik on elava süsteemi kese, millest hargnevad kõik toimimisviisid.
Südamik ei ole staatiline – iga uus südamik sünnib eelmisest kõrgema potentsiaaliga, muutes süsteemi järgmise evolutsioonietapi kandjaks.
Inimkonna „uue ajastu südamik” peaks olema selline kese, mis ühendab teadmised, tasakaalustab vastandid ja loob koostoime.
Integraalfilosoofia olemus
Integraalfilosoofia ei püüa tõestada ühe vaate paremust, vaid:
Leiab ühisosa erinevate teadus-, filosoofia- ja ususüsteemide vahel.
Kujundab tervikpildi, kus igal süsteemil on oma koht ja funktsioon.
Toimib tasakaalustajana – kõrvaldab liigse vastandumise ja toob nähtused tagasi nende algse harmoonia printsiibi juurde.
Südamiku metafüüsiline mõõde
Kui võtta aluseks, et iga sündiv objekt või subjekt on kõrgema potentsiaaliga kui keskkond, millesse ta sünnib, siis:
Indiviidi tasandil – inimese teadlikkus võib sünnitada uue sisemise südamiku, mis avab uued vaimsed ja intellektuaalsed võimalused.
Kultuuri tasandil – ühiskond võib sünnitada uue väärtus- ja teadmiste südamiku, mis muudab tsivilisatsiooni suunda.
Planeedi tasandil – planeedi enda südamik võib tõusta uuele evolutsiooni astmele, muutes elu tingimusi.
Uue ajastu vajadus
Tänapäeva probleemid – ökoloogiline kriis, tehnoloogia ja eetika konfliktid, vaimne tühjus – ei ole üksiku valdkonna lahendatavad. Need on süsteemsed tasakaaluhäired, mis vajavad ühendavat lähenemist.
Integraalfilosoofia roll on siin luua uus potentsiaali südamik, millest lähtudes saab:
siduda teaduse ja vaimsuse;
ühitada tehnoloogia arengu ja eetika;
taastada inimese ja looduse harmoonia.
Integraalfilosoofia kui evolutsiooniline mehhanism
Kui mõista südamikku kui potentsiaali seemet, siis integraalfilosoofia oleks viljakas pinnas, milles see seeme saab idaneda.
See ei asenda olemasolevaid teadmisi, vaid võimaldab neil kasvada üksteist toetades.
See ei loo uut isolatsiooni, vaid avab sidemed seni eraldiseisvate valdkondade vahel.
See ei peata arengut, vaid sünnitab uusi, veelgi võimsamaid südamikke – indiviidis, ühiskonnas ja planeedis.
Kokkuvõte
Integraalfilosoofia on uue ajastu ühendav südamik – kese, kust saab alguse järgmine evolutsiooniline hüpe.
Tema ülesanne ei ole lõhkuda vana, vaid ühendada killustunud maailm ühiseks potentsiaaliks.
Nii nagu iga organ, planeet või täht võib sünnitada uue ja võimsama tuuma, nii saab ka inimkonna teadlikkus luua uue südame, mis lööb kooskõlas kõigi elu tasanditega.
Aita sinagi kaasa selle potentsiaali koondamisele ühiskonna arengu hüvanguks!