Positiivne ükskõiksus – rikutud meespool ja armastuse tõeline olemus
(Filosoofiline lähenemine)
Sissejuhatus
„Ükskõiksus” kõlab sageli külmalt, kuid looduses ja küpses inimsuhtes tähendab positiivne ükskõiksus hoopis oskust anda vabadust ja vastutust, säilitades samal ajal hooliva sideme. Kui see põhimõte moonutatakse, tekib kaks äärmust:
Rikutud meespool – hoolimatus vastutusest loobumise kujul.
Rikutud naispool – ülekaitse ja liigne hoolitsemine, mis teeb teise täiesti sõltuvaks.
Mõlemad rikuvad armastuse loomuliku funktsiooni.
Armastus kui absoluutne ükskõiksus ja absoluutne hoolivus
Tõeline armastus on kahe näiliselt vastandliku printsiibi ühtsus:
Absoluutne hoolivus – lood tingimused eluks ja arenguks.
Absoluutne ükskõiksus – annad vabaduse minna ja kogeda, isegi kui see toob raskusi.
See ei ole südame külmus, vaid usaldus teise võimekuse vastu.
Ema ülekaitse kui armastuse moonutus
Looduses ema roll on kaitsta poega seni, kuni ta on iseseisvaks valmis. Inimühiskonnas kipub see piir sageli kaduma.
Ülekaitsev ema:
hoiab lapse igast ohust eemal isegi siis, kui ta võiks ise toime tulla;
lahendab probleemid enne, kui laps neid kogeda jõuab;
sekkub isegi täiskasvanud lapse suhetesse ja otsustesse;
tekitab alateadliku sõnumi: „Sa ei saa ilma minuta hakkama.”
Selline „armastus” muudab lapse emotsionaalselt ja praktiliselt abituks – temast saab sõltlane, kes ei oska ise otsuseid teha ega riske võtta.
See ei ole enam hoolivus, vaid enesekindluse ja potentsiaali lämmatamine.
Looduse näited tasakaalust
Lõviema kasvatab poegi jahiks, kuid laseb nad üksi jahti pidama, isegi kui nad algul ebaõnnestuvad.
Linnuvanemad tõukavad poja pesast, kui ta suudab lennata – nad ei hoia teda „igaks juhuks” veel ühe hooaja pesas.
Elevantide karjad lasevad isased noored välja, et nad leiaksid oma tee – nad ei hoia neid turvalises karjas lõputult.
Loodus õpetab: liigne kaitse on sama ohtlik kui hooletus.
Rikutud mees- ja naispool
Rikutud meespool – kasutab ükskõiksust vabandusena, et mitte hoolida ega vastutada.
Rikutud naispool – varjab hirmu ja kontrollivajadust „armastuse” sildi alla, muutes teise inimeseks, kes ei suuda iseseisvalt toimida.
Mõlemad lõhuvad tervet arenguringi, kus on vaja nii hoolivust kui ka lahtilaskmist.
Ühiskonna tasand – vabaduse ja koostöö alus
Ühiskond saab püsida vaba ja koostöövõimeline ainult siis, kui:
üksikisikud on iseseisvad ega ela pidevas sõltuvuses kellegi hoolest;
vastutus ja vabadus käivad koos.
Positiivne ükskõiksus on siin vundament – ta ei seo kinni ega jäta hätta. Ta annab vahendid ja usalduse, et teine saab hakkama.
Kokkuvõte
Tõeline armastus on korraga hooliv ja ükskõikne: sa annad kõik, mis aitab kasvule kaasa, ja siis lased lahti.
Ema ülekaitse või isa hoolimatus on sama mündi kaks külge – mõlemad lõhuvad teise inimese potentsiaali.
Kui hoolivus ja ükskõiksus on tasakaalus, sünnib iseseisev inimene ja tugev kogukond.