Ester Kees

Jäta see alatiseks meelde ning tee sellest oma mantra: “Pole midagi, mis mul peab olema, pole midagi, mida ma pean tegema, ja pole midagi, mis ma pean olema, välja arvatud see, mis ma just praegu olen.” See ei tähenda, et “omamine” ning “tegemine” oleksid teie elust kõrvaldatud. See, mida sa koged omamise või tegemisena, lähtub […]

Lihtne on andestada inimestele, kes pole kunagi midagi sellist teinud, et meid vihastada. Inimesed, kes meid vihastavad, on aga meie kõige olulisemad õpetajad. Nad näitavad meie andestamisvõime piire. “Kaebuste hoidmine on rünnak Jumala päästmisplaani vastu.” Otsus loobuda oma kaebustest teiste inimeste vastu on otsus näha end sellisena, nagu me tegelikult oleme. Igasugune pimedus, millega me

Emadus on suurim vastutus maailmas. Emadus on suur kunst ja seda on vaja õppida. Alustuseks sooviksin sulle anda mõningaid nõuandeid. Esiteks, ära kunagi suhtu lapsesse kui sinu omandis olevasse asjasse. Last ei saa omastada. Ta tuleb siia ilma tänu sulle, kuid ei kuulu sulle. Jumal kasutas sind instrumendina, vahendina, kuid laps pole sinu omand. Armasta

Kauges külas elas kaunis naine, keda halvas hirm. Ta kartis kõike uut ja tundmatut ning see takistas tal elu täiel rinnal elada. Ühel päeval läks ta küla vanima ja targima naise juurde ning küsis nõu. Tark naine ütles talle: „Olla hirmu ori on kõige halvem orjuse liik. Hirm sulgeb su südame ja meeled, takistades sind

Kunagi ammu elas unistuste külas noor mees, kes veetis aega, kujutledes suuri losse ja uhkeid paleesid, mida ta kunagi ehitada võiks. Külaelanikud naersid tema unistuste üle, öeldes, et need on vaid õhulossid. Kuid tark vanamees ütles talle: „Kui sa oled ehitanud õhulossid, ära heida meelt. Just nii peavadki tõelised lossid välja nägema. Nüüd on vaja

Pärimuslood on rikkalikud ja neid on edasi antud põlvest põlve, et õpetada elutarkusi, moraali ja väärtusi. Järgnevalt üks kaunis pärimuslugu mehe ja naise armastusest, mis peegeldab tõelist pühendumist ja tingimusteta armastust. Kaugel mägedes elas kord noormees nimega Valdor. Valdor oli töökas ja tugev, kuid tema süda oli kivikõva. Ta ei uskunud armastusse ega pühendumisse, arvates,

Üliõpilane küsib õpetajalt: “Miks abiellutakse sageli teise inimesega, mitte sellega kellesse armusid?” Õpetaja ütles: „Küsimusele vastuse leidmiseks minge nisupõllule, valige parim nisu ja tulge tagasi. Kuid reegel on see, et neid saab läbida ainult ühe korra ja te ei saa valimiseks uuesti tagasi pöörduda.” Õpilane läks põllule, läbis esimese rea, nägi ühte suurt nisu, mis