Õpetaja ja õpilane kõndisid mööda kitsast metsarada, mille ümber laiutasid kõrged puud. Tee oli käänuline ja vahel peaaegu märkamatult hargnes see kaheks. Ühel hetkel jõudsid nad ristmikuni, kus õpetaja jäi seisma ja vaatas rahulikult mõlemale teele. Õpilane, kes oli veidi varem teed juhtinud, peatus samuti ja küsis: “Milline tee viib meid sihtkohta, õpetaja? Ma ei […]
Metafooriline lugu “Eksimuse õppetund” Read More »
Õpetaja ja õpilane istusid varjus, vaikse jõe kaldal. Õpilane oli rahutu ja murelik, silmitsedes rahutult veevoolu. “Õpetaja,” alustas ta, “viimase aja sündmused on mind tõsiselt häirinud. Olen püüdnud saavutada midagi väga olulist, aga kõik minu pingutused on olnud asjatud. Ma ei saa seda, mida ma nii väga tahan, ja tunnen end lootusetuna.” Õpetaja vaatas õpilasele
Elu on täis ootamatusi… Read More »
Henry Ford on kord öelnud: „Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel.“ Elas kord noormees, kes oli oma elu jooksul alati püüdnud kõike kontrollida. Olgu see siis töö, kodu, või suhete korraldamine – tahtis ta, et kõik toimuks täpselt tema plaanide järgi. Ta uskus, et kui ta suudab kõike kontrolli
…elu on täis ootamatusi… Read More »
Nad olid olnud abielus juba palju aastaid. Nende ühine teekond oli täis tõuse ja mõõnu, nagu elus ikka. Aeg-ajalt tekkisid pinged ja lahkhelid, kuid nad olid alati leidnud viisi, kuidas need ületada. Ühel päeval aga juhtus midagi ootamatut. Mehe pikad tööpäevad olid viinud selleni, et nad tülitsesid suurelt ja valusalt. Sõnad lendasid, nõud purunesid, ja
Ma armastan sind, kallis! Read More »
Kord tuli Targa juurde kaunis, pisarates neiu. Tema silmad olid täis kurbust ja pettumust, kui ta kaebles: “Mida teha? Ma püüan alati inimestega lahkelt ümber käia, ma ei tee kellelegi liiga, aitan alati, millega saan. Aga isegi kui ma olen kõigiga lahke ja sõbralik, saan tihti tänu asemel hoopis solvanguid ja irvitusi. Mõnikord on inimesed
Kunagi ammusel ajal oli ühes kauges kuningriigis valitseja, kes otsustas leida tõelise rahu olemuse. Selleks kuulutas ta välja võistluse, kutsudes riigi parimaid kunstnikke looma pilti, mis kujutaks täielikku rahu. Valitseja lubas auhinda sellele, kes suudab rahu kõige paremini edasi anda. Kunstnikud tulid kokku ja töötasid usinasti, lootes võita valitseja soosingut. Kui määratud aeg kätte jõudis,
Õpetaja ja õpilane istusid pärastlõunasel ajal kohviku terrassil, nautides vaikset päeva ja linnakära. Päike paistis õrnalt ning linnukesed siristasid puude okstel. Õpilane näis olevat mõtlik, tema pilk suunatud kaugusesse, justkui otsides vastuseid. Õpetaja, kes oli märganud õpilase murelikkust, otsustas küsida: “Mis sind täna mõtlema paneb, noor sõber?” Õpilane ohkas ja ütles: “Olen mõelnud oma ootuste
Lase armastusel end leida… Read More »
Ladina vanasõnad on klassikalise tarkuse ja elufilosoofia rikkalik allikas, mis on säilinud läbi sajandite. Siin on mõned tuntud ladina vanasõnad koos nende tõlke ja tähendusega. Püüa päeva. Tulin, nägin, võitsin. Armastus võidab kõik. Veinis on tõde. Täringud on visatud. Palju raha, palju muret. Aeg lendab. Õnn soosib vapraid. Midagi millegi vastu. Terve vaim terves kehas.
Ükskõik kui palju pühasid sõnu te ka ei loe, kui palju te ka ei räägi, mis kasu neist on, kui te nende järgi ei käitu? Kes ei ole õnnelik millegi üle, seda ei saa miski teha õnnelikuks. Lihtsus toob rohkem õnne kui keerukus. Kiitus ja laitus, kasu ja kahju, rõõm ja kurbus tulevad ja lähevad
Õpetaja ja õpilane jalutasid rahulikult mööda jaapani aeda, nautides kevadist õitsengut ja kergelt lõhnavat tuult. Õpilane, kes oli hiljuti tagasi tulnud reisilt Jaapanist, jagas õpetajaga oma kogemusi ja mõtteid. Ta rääkis ühest erilistest hetkedest, kus ta kohtus vanema jaapani paariga, kes tundus olevat sügavalt õnnelik ja rahulolev oma kooseluga. “Õpetaja,” alustas õpilane, “ma nägin