Ester Kees

Oli kord mees, kes otsis tõelist tarkust ja vabadust. Ta rändas mägedes ja metsades, otsides õpetajat, kes suudaks talle näidata tee suurima väe ja sügavaima rahuni. Ta küsis möödujatelt, luges iidseid raamatuid ja kuulas vanade tarkade lugusid, kuid ükski neist ei andnud talle vastust, mida ta otsis. Ühel päeval, kui ta oli jõudnud kõrgele mäetipule,

Mägedes, kus tuul laulis igavesi laule ja jõed kandsid endas aegade mälestusi, seisis vana tark, kes oli näinud sadu põlvkondi tulemas ja minemas. Tema juurde tuli kord noor rändaja, kelle südames oli rahutus ja kelle mõtted olid täis segadust. „Miks ma tunnen end nii haavatuna, kui teised mind kritiseerivad?“ küsis rändaja, vaadates oma peegeldust mägijärve

Elus kohtad paljusid hingi – mõned on nagu tormituuled, mis raputavad sind,mõned nagu pehmed vihmapiisad, mis toovad värskust ja puhastust,mõned aga nagu vaiksed varjud, mis panevad sind oma samme uuesti kaaluma. Mõned inimesed tulevad su ellu nagu katsumused – nad venitavad su piire, testivad su kannatlikkust ja panevad sind küsima, kes sa tegelikult oled.Nad on

Ühel vaiksel hommikul, kui päike tõusis mägede tagant ja valgus hakkas esimesi kuldseid kiiri üle metsade heitma, ärkas üks rändaja oma väikese laagri kõrval. Tema hingamine oli aeglane ja sügav, justkui oleks ta iga hingetõmbega tõmmanud endasse kogu maailma rahu. Ta tundis, et täna on eriline päev – päev, mil ta valib olla enda parim