Sissejuhatus Eesti vanasõna ei kiirusta. Ta teab, et elu ei avane korraga, vaid ajas.Õige ajastamine ei ole ainult oskus tegutseda, vaid oskus oodata, hoida ja eristada. Rahvatarkus õpetab, et kõigel on oma koht ja hetk – rõõmul ja leinal, tööl ja puhkusel, algusel ja lõpul.Kes tormab enne aega, lõhub sageli selle, mis vajab küpsemist. 🕰️ […]
🕰️ Eesti vanasõnad teemal „Õige ajastamine“ Loe rohkem »
Sissejuhatus – tarkus, mis kõnnib meist sammukese tagapool Eesti vanasõnades on tagantjärele tarkusel eriline koht. Seda ei pilgata ega ülistata – seda tunnistatakse. Rahvatarkus teab, et inimene ei kasva sirgelt ettevaatuse peal, vaid kogemuse käänulisel rajal. Alles siis, kui asi on juhtunud, hakkab mõistus rääkima. Alles siis, kui valu on olnud, muutub arusaamine selgeks. Tagantjärele
Eesti vanasõnad teemal „Tagantjärele tarkus“ Loe rohkem »
Sissejuhatus Eesti vanasõna ei tee inimesele hinnanguid hariduse ega varanduse järgi.Ta mõõdab inimest taiplikuse, mitte tiitlite põhjal.Rahvatarkus teab, et tarkus ei ole see, kui palju keegi teab, vaid kui palju ta suudab mõista – ja millal ta mõistab, et ei tea veel piisavalt. Tark näeb sisu ka vaikuses.Rumal kuuleb ainult häält ja näeb ainult koort.
Eesti vanasõnad teemal “Targad taiplikud, rumalad taipamatud“ Loe rohkem »
🕰️ Sissejuhatus Eesti vanasõna ütleb, et vanasõna on vana hõbe.Ta ei sära valjult, aga ei tuhmu ajas.Aja kohta ei ole rahvapärimus kunagi olnud kärsitu ega romantiline.Ta on olnud täpne. Aeg ei ole eestlase jaoks vaenlane ega teenija.Ta on kaaslane, kelle vastu ei tasu kiirustada ega kellega ei maksa vaielda.Sest aeg ei küsi, kas inimene on valmis
🕰️ Eesti vanasõnad – Aja väärtustamine Loe rohkem »
Sissejuhatus Eesti vanasõna ei tee vahet suurel ja väikesel elul – ta räägib inimesest sellisena, nagu ta on: rõõmus ja mures, hoolas ja hooletu, õnnes ja õnnetuses.Rahvatarkus ei luba meil uskuda, et õnn on juhus ja õnnetus pelk halb vedamine. Pigem õpetab ta, et elu on tasakaal: kus on hool, seal on lootus; kus hooletus,
Eesti vanasõnad teemal „Õnn ja õnnetus“ Loe rohkem »
Sissejuhatus Eesti vanasõna on vana hõbe – mitte sellepärast, et ta oleks läikiv, vaid seepärast, et ta on ajas proovile pandud. Vanasõna ei valeta; ta ei püüa meeldida, vaid peegeldab elu nii, nagu see on.Teesklus ja salalikkus on inimloomuse varjuküljed, mida rahvatarkus on märganud juba ammu. Seal, kus sõnad on magusad, ei pruugi süda olla
Eesti vanasõnad teemal “Teesklus ja salalikkus” Loe rohkem »
Siin on mõned eesti vanasõnad: Töö kiidab tegijat. Mis küla pealt toodud, see küla peale viidud. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Parem hilja kui mitte kunagi. Igaüks on oma õnne sepp. Mis ripakil, see ära. Enne mõtle, siis ütle. Hommik on õhtust targem. Kes kannatab, see kaua elab. Oma tuba, oma luba.
Siin on veel mõned tuntud Eesti vanasõnad: “Töö kiidab tegijat.” – Hea töö näitab, kui osav ja pühendunud keegi on. “Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.” – Kui plaanid kellelegi halba, võib see sind ennast tabada. “Kus suitsu, seal tuld.” – Kus on kuulujutte või vihjeid, seal võib olla ka tõde. “Parem varblane
“Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.” – Kuidas sa teisi kohtled, nii koheldakse ka sind. “Ära hõiska enne õhtut.” – Ära kiirusta edu või võitu tähistama enne, kui kõik on kindel. “Hundid söönud, lambad terved.” – Situatsioon, kus kõik osapooled saavad, mida tahavad, ja keegi ei kaota. “Targem annab järele.” – Mõistlik inimene ei lasku
Siin on mõned tuntud Eesti vanasõnad ja tarkuseterad, mis peegeldavad Eesti rahva kultuuri ja elutarkusi: “Töö kiidab tegijat.” – Hästi tehtud töö räägib enda eest ja toob kiitust selle tegijale. “Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.” – Kui plaanid kellelegi halba teha, võib see lõpuks sulle endale halvasti mõjuda. “Parem varblane peos kui