Eesti vanasõnad

Siin on mõned eesti vanasõnad: Töö kiidab tegijat. Mis küla pealt toodud, see küla peale viidud. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Parem hilja kui mitte kunagi. Igaüks on oma õnne sepp. Mis ripakil, see ära. Enne mõtle, siis ütle. Hommik on õhtust targem. Kes kannatab, see kaua elab. Oma tuba, oma luba. […]

Siin on veel mõned tuntud Eesti vanasõnad: “Töö kiidab tegijat.” – Hea töö näitab, kui osav ja pühendunud keegi on. “Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.” – Kui plaanid kellelegi halba, võib see sind ennast tabada. “Kus suitsu, seal tuld.” – Kus on kuulujutte või vihjeid, seal võib olla ka tõde. “Parem varblane

“Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.” – Kuidas sa teisi kohtled, nii koheldakse ka sind. “Ära hõiska enne õhtut.” – Ära kiirusta edu või võitu tähistama enne, kui kõik on kindel. “Hundid söönud, lambad terved.” – Situatsioon, kus kõik osapooled saavad, mida tahavad, ja keegi ei kaota. “Targem annab järele.” – Mõistlik inimene ei lasku

Siin on mõned tuntud Eesti vanasõnad ja tarkuseterad, mis peegeldavad Eesti rahva kultuuri ja elutarkusi: “Töö kiidab tegijat.” – Hästi tehtud töö räägib enda eest ja toob kiitust selle tegijale. “Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.” – Kui plaanid kellelegi halba teha, võib see lõpuks sulle endale halvasti mõjuda. “Parem varblane peos kui

Iga mari pole maasikas. Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale. Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu. Ega mari enne maha lange kui-küpseks saanud. Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.

Oma teenitud leib on magus. Oma leib kõige magusam. Mida madalam maja, seda magusam leib. Mida higisem nahk, seda magusam. leib. Sool, leib teeb paled punaseks. Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog. Külaleib magusam kui oma. Leib vaese sai. Ette söödud leib on kibe. Õhuke ostetud leib,

Hea on uneski hea. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. Külva head, siis kasvab head. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. Kes head otsib, parema leiab. Hea teha, aga paha vastata. Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. Hea kiidab kaunist paremat. Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. Hea annab vähestki, paha

Ega määritud ratas karju. Kes hästi määrib, hästi sõidab. Võitud vanker ei karju (tänita). Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind. Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.

Nõu aitab meest, nõõ-hoost. Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). Ei kusagil noka nõu aita. Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. Kahel ikka kahe nõu. Parem nõukaupa kui jõukaupa. Ära

Aja tühi asjale, karga ise kannule. Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. Loll hommikul, loll õhtul. Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.