💝Armastus on üks suurimaid saladusi, mis inimesel avaneda võib. Ometi on see ka paradoks: kõige rohkem ihkame armastust, aga sageli kardame seda sama. Miks? Sest armastus nõuab alasti ausust ja täielikku avatumist. Armastus hajutab hirmu, aga enne seda paljastab ta selle. Nagu ütleb Piibel: „Täiuslik armastus ajab välja kartuse.“ (1Jh 4:18) 💝Õpetaja ja õpilase vestlus […]
💝Armastus ja hirmu kadumine Loe rohkem »
Iga inimene sünnib kaasa kingitustega, mis ei pruugi olla kohe nähtavad. Mõned neist avalduvad läbi mõistuse, teised läbi südame, ja mõni läbi nähtamatu ukse, mida nimetame intuitsiooniks. Sageli arvame, et vägi on midagi, mis peab tulema väljastpoolt, kuid tegelikult on see meis juba olemas – ootab vaid ärkamist. 🌿Dialoog Õpilane: Õpetaja, vahel ma kardan
🌿Sisemine vägi ja intuitiivne tee🌿 Loe rohkem »
Eesti vanasõna ütleb: „Tühja koha asemele tuleb uus.“ Kaotus on elu lahutamatu osa. Mõnikord kaotame midagi järsku ja valusalt, mõnikord vaikselt, peaaegu märkamatult. Just need vaikselt kaotatud asjad – harjumused, illusioonid, tühjad ootused – kujundavad meid salajas kõige rohkem. Nad jätavad meie sisse ruumi, mille kaudu saab tulla midagi uut. 🤎Elutarkuse vahetus Õpilane: Õpetaja,
🤎Olen see, mida vaikselt kaotan Loe rohkem »
Enne kui saame õppida ennast armastama, peame sageli läbima vaikse ja isikliku tee — tee, mis algab andestusest iseendale.Andestus on nagu ukse avamine tuppa, kus valgus on kaua oodanud. See vabastab meid mineviku raskustest, loob ruumi hingata ja näha end uue pilguga. Kui andestus on andnud meile vabaduse, saab alata järgmine samm — armastuse kasvatamine
Tagasi enda juurde❤️ Loe rohkem »
Sissejuhatus Iseenda armastamine ei ole pelgalt enese hea kohtlemine — see on elu alus, nähtamatu vundament, millele rajatakse kõik muud suhted, otsused ja unistused. Kui armastad ennast, ei tähenda see, et pead end täiuslikuks. See tähendab, et tunnistad oma väärtust ka siis, kui tead oma puudusi, ja hoiad ennast nii päikese kui ka varju päevil.
Iseenda armastamine❤️ Loe rohkem »
Andestamine iseendale on üks kõige õrnem ja samas kõige nõudlikum teekond, mida inimene ette võib võtta. See pole lihtsalt sõnade lausumine või mineviku unustamine — see on sügav kohtumine iseenda hinge ja varjudega. Me oleme tihti valmis andma teisele inimesele andeks nende eksimused, kuid omaenda vigade suhtes oleme halastamatud. Süü ja häbi võivad aastateks sulgeda
Andestamine iseendale Loe rohkem »
Elu toob meile valu. See on vältimatu. Kuid kannatus – see, kas me jääme valu juurde elama – on valik. Kannatusest võib saada õpetaja, aga ka vangivalvur. Mõnikord jääme kinni omaenda loosse: mis meile tehti, millest me jäime ilma, kui sügavalt me kannatasime. Ja kui me seda lugu kordame liiga kaua samade sõnadega, hakkab see
🌿Valu, kannatus ja ohvriroll – kui lugu saab puurisarnaseks Loe rohkem »
Elu ei ole sirgjoon, mis algab sünnist ja lõpeb surmaga. Elu on ring – või õigemini: spiraal, mis kulgeb läbi korduvate aastaaegade. On aegu, mil kõik tärkab, ja aegu, mil kõik närbub. Me kasvame, kaotame, loome uuesti. Kes mõistab elu tsüklilisust, see ei klammerdu — ta liigub koos sellega. Sest vaimne küpsus ei ole püüe
🌿Aastaajad meis enestes Loe rohkem »
Ükskõik, kustkohast me oma teekonda alustame, on igal sammul tähendus. Elu pole pelgalt rada punktist A punkti B, vaid palverännak, mille igas peatusekohas, igas inimeses, igas vaikuses on peidus õpetus. Nii nagu põlisrahvas ütles:„Teekond on õpetaja ja tee on püha.“ Palverännak ei eelda kauget sihtpunkti – ta algab seal, kus sa hetkel seisad. „Ükskõik kui
🌿Elutee palverännak Loe rohkem »
Vanarahva tarkus ütleb, et kui seisad allika või järve ääres ja vesi on selge, siis võid näha mitte ainult oma nägu, vaid ka oma hinge varju. Peegel on otsekui vaimne värav, mille kaudu saame siseneda iseenda sügavamasse olemusse. Mitte kõik, mis me näeme, ei ole kohe ilus ega lihtne – aga kõik, mis peegeldub, on
🌿Iseendaga kohtumine peeglis Loe rohkem »