Oli kord kuningas, kelle süda oli rahutu. Ta ehitas kindluseid, võitis lahinguid, kogus kroone ja kulda.Aga öösiti ei saanud ta magada. Miski tema sees jäi ikka tühjaks. Kui kõik oli juba vallutatud, küsis ta oma kõige targemalt nõunikult:„Kus peitub rahu?“ Nõunik ütles:„Mine mägede taha. Seal elab mees, kellel pole midagi – aga kelle sees on […]
Mõistulugu „Kuningas, kes otsis rahu“ 👑 Read More »
Naine istus akna all ja vaatas, kuidas öö vajus linna peale. Tänavalaternad süttisid üksteise järel nagu mõtted, mis kunagi välja ei öeldud. Ta hoidis käes telefoni. Mitte selleks, et helistada. Mitte ka selleks, et keegi helistaks. Lihtsalt selleks, et olla valmis… kui tema helistab. Kuid õhtu möödus vaikselt. Nagu ikka. Ja ometi – kui telefon
Lühilugu: “Vaikusekõne” 🌙 Read More »
Oli kord inimene, kes kandis endas palju unistusi.Ta tahtis lennata, isegi kui tal polnud tiibu.Ta soovis armastada sügavalt ja ehtsalt.Ta igatses reisida – mitte ainult kohtadesse, vaid iseenda sügavustesse.Ta soovis õppida, avastada, jagada oma lugu maailmaga.Tal oli süda täis valgust. Silmad täis lootust.Aga…„Aga mul ei ole piisavalt aega.“„Aga ma ei tea, kas ma olen piisavalt
Inspireeriv lühilugu: „Aga…“ 🌫️ Read More »
Ükskord küsiti tuulelt: „Kuidas sa tead, millal naine on vana ja väsinud?“Ja tuul naeris – hellalt ja vabalt:„Kas sa tead, mis tunne on, kui kevad puudutab sind pärast pikka talve?Selline on naine igas vanuses – ta ärkab ikka ja jälle.“ Aga maailm, mis armastab noorust, unustab vahel vaadata sügavamale – sinna, kuhu aja käsi ei
Inspireeriv lugu „Naine – ajatu valgus“ 🌹 Read More »
Ta oli harjunud olema tubli. Abivalmis. Paindlik.Kui keegi küsis, kas tal on aega, ütles ta: „Jah, muidugi.“Kui keegi vajas abi, ütles ta: „Jah, ma saan tulla.“Kui keegi tahtis tema tähelepanu, ütles ta: „Jah, ma kuulan.“ Aga iga „jah“ järel jäi temas midagi kuulamata.Iga kord, kui ta teistele avanes, sulgus ta tasahilju iseenda ees. Ühel hetkel
Inspireeriv lühilugu: „Kompass iseenda poole“🌹 Read More »
Enne kui otsustad käituda, rääkida või hinnata, peatu hetkeks ja küsi endalt: “Kuidas sa end tunneksid, kui peaksid ise seda taluma või läbi elama?” Kui kaalud kedagi alandada või häbistada, mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui sind jäetaks ilma eneseväärikusest – kui su süda murtaks ja su hääl vaigistataks. Kui mõtled kellegi pingutust pisendada, mõtle,
Peegel, mis avab südame💝 Read More »
Lapsena oli ta sageli naabrimaja aias.Seal elas vana mees – tagasihoidlik, rahuliku naeratusega, alati valmis kuulama ja jagama oma vaikset tarkust. Poisile oli ta kui isa, keda saatus oli liiga vara ära võtnud. Vana mees ei rääkinud kunagi suurelt ega tähtsalt.Ta lihtsalt oli olemas – toolil päikese käes, peos teetass, südames vaikne hoolimine. Aastad möödusid.Noormees
Lugu „Kuldne karbike“🕰 Read More »
Kes on Tõelausuja?Tõelausuja ei ela hukkamõistu serval, vaid südame keskel. Ta ei kasuta ausust relvana, vaid sillana. Ta ei räägi alati seda, mida inimesed tahavad kuulda, aga alati seda, mida nad vajavad kuulda, kui nad on valmis kuulama. Tema ausus ei tulene julgusest, vaid väsimusest teesklusest. Ja sellest sündis vabadus. Intervjueerija (I): Tõelausuja, räägime täna
Intervjuu Tõelausujaga. Teema: Ausus – elu, mis ei karda peeglit🪞 Read More »
Elas kord inimene, kes tundis, et maailm on jagunenud kahte leeri — sõbrad ja vaenlased. Sõbrad tekitasid soojust, vaenlased aga valu. Ta ehitas endale mõttes müüre, et hoida ühed lähedal ja teised kaugel. Ta arvas, et ainult sõbrad on tema poolel. Ja et “vaenlased” on need, kes takistavad tal rahus elada. Aga ühel ööl, vaikuses,
Inspireeriv lühilugu “Pole sõpru ega vaenlasi – on vaid peeglid”🪞🪞🪞 Read More »
Kes on Tuulepoeg?Tuulepoeg on legend, mitte isik. Ta on see, kelle kohta öeldakse: “ta ei kuulu kuhugi, aga ta on kõikjal kodus.” Öeldakse, et ta räägib ainult siis, kui küsitakse ausalt – ja vastab ainult siis, kui teine julgeb vaikuses kohal olla. Tema jalad tunnevad tolmu, tema silmad tunnevad kaugust. Ta ei õpetanud klassides, vaid
Intervjuu Tuulepojaga. Teema: Vabadus – mida see tegelikult tähendab?❤️ Read More »