Lühilood

Neljateistkümnenda sajandi algusaastatel rajati Kesk-Euroopas katedraali vundamenti. Töödejuhatajaks oli munk, kellele usaldati kõige mustema töö tegijate ja käsitööliste kamandamine. See munk otsustas uurida kiviraidurite töömeetodeid. Ta plaanis välja valida kolm kiviraidurit, kel on oma elukutse kohta erinev vaatenurk. Ta läks esimese kiviraiduri juurde ning kõnetas teda: “Mu vend, räägi mulle oma tööst.” Kiviraidur peatas hetkes […]

Elurõõmus noormees läks isa juurde ja ütles: “Isa, rõõmusta minu üle, ma astusin ülikooli. Minust saab jurist! Lõpuks olen leidnud oma õnne!” Väga hea, mu poeg, tähendab, et oled visalt õppinud, aga mis edasi saab? vastas isa. “Nelja aasta pärast kaitsen ma edukalt diplomitöö ja lõpetan ülikooli,” jätkas noormees. “Ja edasi,” usutles isa. “Siis hakkan

Isaac Newton on tabavalt kirjutanud imelise tsitaadi: “Kui olen suutnud näha kaugemale, siis ainult tänu sellele, et olen seisnud teiste hiiglaste (gigantide) õlgadel”. Noah BenShea jutustas kord väga asjakohase loo: “Väike poiss läheb koos isaga paraadile. Et väikemees näeks, tõstab isa ta kukile. Kui paraad mööda marsib, räägib poiss isale, kui suurejooneline vaatemäng talle avaneb.

Õpetlik Platoni koopamüüt jutustab, kuidas kolm meest on sünnist saadik koopasse aheldatud olnud – nad on näoga koopa seina poole, nii et sissepääs nende selja taha jääb. Nad on aheldatud sellisesse asendisse, näevad ainult enda ette. Kui päike tõuseb, näevad nad seinal valgust. Öösiti on sein tume. Mõnikord näevad nad seinal veiklevaid varje, kuid ei

Noormees ja halli habemega vanamees silmitsesid tiigi kaldal lootoseõit, kuni noormees vaikuse katkestas. “Õpetaja, miks on elu mõte meie eest varjul? Me mediteerime, üritades mõista ümbritseva elu loogikat, näeme eraldi osi ja mõistame nende seoseid. Aga kogu meie vaev läheb luhta, kui ilmub uus komponent, hävitades kõik varasemad loogilised seosed.” Õpetaja pööras justkui vastumeelselt pilgu

Confucious on kord öelnud: “Mida rohkem inimene mõtiskleb heade mõtete üle, seda parem on tema maailm ja maailm laiemalt”. William Blake on kord öelnud: “Miks me seisame siin ja väriseme ning kutsume appi Jumalat, mitte iseennast,kelles Jumal elab?” Iseendaga rääkimine – see on täiesti normaalne! Kas olete teadlik, et räägite kogu aeg iseendaga? Tegelikult me

Kui te kedagi vaatate, siis vaadake armastusega. Kui te teisi vaatate, siis voolaku teie silmist armastus. Kui te kõnnite, siis külvake enda ümber armastust. Alguses tuleb teil seda kõike ette kujutada, kuid umbes kuu aja pärast te näete, et fantaasiast on saanud reaalsus. Teised inimesed märkavad, et te olete muutunud soojemaks, et ainuüksi teie lähedus

Kirjanik Kahlil Gibran juhtus kord jalutama hullumaja aias, kus kohtas üht noormeest, kes luges filosoofiaraamatut. Noormehe käitumine ja seisund tundusid igati normaalsed ning Kahlil istus mehe kõrvale ja küsis: ”Mida sa siin teed?” Noormees vastas: ”See on väga lihtne. Minu isa, väljapaistev jurist, tahtis, et ma oleksin nagu tema. Minu onu, kellele kuulub suur kaubamaja,

Ole oma sõnades laitmatu… Kõlab lihtsalt, kuid see on ülivõimas. Miks just sinu sõna? Sinu sõna on jõud, mis sul loomiseks on antud. Sinu sõna on otse Jumalalt tulev kingitus. Piiblis, Johannese evangeeliumis, on öeldud: “Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.” Sõna kaudu kuulutad sa kõike. Tähelepanu vangistades võib sõna