Lühilood

Oli kord väike kaluriküla, kus inimesed elasid suuresti oma igapäevase töö ja looduse rütmi järgi. Külaelanikud olid harjunud raskustega, mida meri ja ilm neile pakkusid, kuid alati usaldasid nad oma paate ja võimeid. Ühel tormisel päeval läks üks kalur merele. Torm oli tugevam kui tavaliselt, ja tema paat hakkas lainehoogude käes kõikuma. Äkki läksid lained […]

Oli kord noor munk, kes otsis pidevalt tarkust ja valgustumist. Ta veetis päevi ja öid mediteerides, kuid tundis end siiski tihti segaduses ja rahutuna. Ühel päeval otsustas ta pöörduda oma Õpetaja, Buddha, poole, et leida vastuseid oma küsimustele. “Õpetaja,” alustas munk, “ma püüan kõigest väest saavutada valgustumist, kuid tunnen, et mu teadvus kaldub pidevalt kõrvale.

Sharon Lechter on öelnud: “Põletav soov olla ja teha on alguspunkt, kus unistaja peaks end teele asutama. Unistused ei sünni ükskõiksusest, laiskusest ega ambitsioonide puududusest.” Elas kord tüdruk, kes oli alati tundnud sügavat ning põletavat soovi saada kunstnikuks. Lapsepõlvest saati veetis ta tunde, joonistades ja maalides, kujutades ette imelisi maailmu ja lugusid. Kuid elu keerised

Inimene, kes süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes pidevalt teisi ning pidevalt ainult hädaldab, see inimene ei õpi enda elu juhtima, ega saa mitte kunagi enda elu peremeheks. Tammubki ühe koha peal, ei liigu edasi, on rahulolematu, pahameeles ja ka lahendused jäävad tulemata. Kui ise ei hakka tegutsema, siis ei muutugi midagi ja süüdistamine ei lahenda

Üks mees oli väikese poisina suur sõber naabruses elava vanakesega. Aeg läks, noormees läks kolledžisse, tulid muud huvid, siis tööleminek ja isiklik elu. Noore mehe iga minut oli hõivatud, enam polnud aega minevikku meenutada ega lähedaste inimestega koos olla. Ühel päeval sai ta teada, et naabrivanake on surnud, ja järsku meenus talle kõik – kui

Üks Inimene esitas targale vana mehele küsimuse: “Miks on nii, et minu lapsed, mu naine ja kogu maailm on väga isekad?”Tark mees naeratas ja rääkis loo:“Ühes väikeses külas oli 100 peegliga tuba. Üks väike tüdruk käis seal toas tihti mängimas. Sadu lapsi enda ümber mängimas nähes oli ta rõõmus. Ta plaksutas käsi ja kõik 100

Maailmas on vaid kaht tüüpi inimesi: need, kes kurdavad, ja need, kes ülistavad. Kurtjad jäävad õnnetuks, sest nende süda ei avane kunagi, sellest ei saa kunagi lilleõit. Nende lähenemine on negatiivne. Nad vaatavad ainult asjade tumedat poolt, mitte kunagi ei vaata nad helgemat poolt. Nad loevad okkaid ega ülista iialgi roose. Jumalat kiita tähendab kiita

Kord kuulis kuningas, et riigi kauges provintsis on küla, kus inimesed elavad sõbralikult ja õnnelikult ilma tülide ja lahkarvamusteta. Ta otsustas nende õnnelikkuse saladuse välja uurida ja asus teele kauge küla poole. Kohale jõudes kutsus ta külavanema enda juurde ja küsis, mis on nende hea elu retsept. Vastuse asemel võttis külavanem paberi ja sule ning

Kord tuli zeni munga juurde üks meretagune külaline. Munk kostitas teda teega. Teetass ise oli tilluke ning tassikõrv õhuke kui paber. Niipea kui külaline tassikõrvast kinni võttis, murdus see katki. “Miks te endale nii õhkõrnad teetassid olete valmistanud?” küsis nördinud, ent samas piinlikkust tundev reisiline. “Mitte tass ei ole liiga õrn,” vastas munk oma teed

Pühamees asus jõkke sattunud ja uppumisohus skorpioni päästma. Skorpion suskas pühameest korra, teise ning veel kolmandagi, ent pühamees ei loobunud päästmisest. Kõrvalvaataja küsis seepeale imestunult: “Miks sa kangekaelselt skorpioni elunatukest päästa püüdsid, ehkki ta sind korduvalt ja eemaletõrjuvalt nõelas? Oleksid võinud lasta skorpionil omatahtsi minna ning ära uppuda.” “Skorpion on üsna madala arenguastmega elukas,” kostis