Lühilood

Dr Martin Luther King noorem on öelnud: “Elu kõige visam ja tungivam küsimus on: mida teete teiste heaks?”   Vanamees müüs linnas ühe kaupluse lähedal mahedaid koduseid kanamune. Möödus moekalt ja nutikalt riietatud noor neiu, kes küsis mehelt: “Kui paljuga sa mune müüd?” Vana müügimees vastas: “0,25 eurot muna eest. “Ta ütles talle: “Ma võtan […]

Mees naisega elasid abielus pika õnneliku elu. Nad jagasid üksteisega kõiki oma saladusi ja üleelamisi, ainult ühte asja palus naine mitte kunagi teha: mitte vaadata sisse vanasse karpi, mida ta hoidis oma kapi ülemisel riiulil. Mees ei küsinud kunagi, mis on selle karbi sees. Ta mõtles, et see on midagi isiklikku, naiste asi…. Kuid aastaid

Oma lähedastele ütles Vanga: “Olen siia pandud ja mõõdan karmilt endale maa peal olemiseks määratud aega. Ulatan käe lootuse kaotanutele ja näitan, kuhu nad minema peavad. Kas mitte niisugune pole ainus tee, mis meid helgesse tulevikku viib? Kas selles pole meie maine ettemääratus, et ulatada käsi lootuse kaotanutele?” Jah, igaüks meist “on pandud siia” ,

Kui tabavalt on kirjutanud saksa luuletaja, poliitik ja naturalist Johann Wolfgang von Goethe: “Igaüks hoiab õnne enda käes nagu skulptor toormaterjali, millest ta figuuri modelleerib. Kuid selle kunstilise tegevuse puhul on olukord sama, mis kõigi teiste tegevuste puhul: me oleme kõigest sündinud võimega seda teha. Oskust vormida materjal selliseks, nagu me tahame, tuleb õppida ja

“Võtke tihedamini kuulda oma südamehäält!” kordas Vanga sageli. Mida see hääl teile praegu ütleb? Mäletate, mida Rebane Väikesele Printsile ütles: “Ainult südamega võib õigesti näha, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.” Iga inimese süda on tõepooest väga läbinägelik: näeb ja paneb tähele kõiki meid ümbritseva maailma peensusi ja nüansse. Süda näitab meile kätte lahked sõnad ja

Kord küsis õpilane Õpetajalt: “Miks on nii, et mida head ma ka ei tee, ikka leidub inimesi, kes mind kritiseerivad? Alati ütleb keegi mulle, et ma teen midagi valesti, räägin rumalusi või ei seisa nii, nagu vaja. Miks inimesed, keda ma soovin siiralt aidata, ei taha mind tänada või vähemalt neutraalseks jääda, vaid hoopis solvavad

Sergio Bambarén on kord öelnud: “Armasta seda, kes sa oled, sellisena, nagu sa oled. Ärge kunagi võrrelge ennast teistega”.   Kas ei tundu ahvatlev kehastuda kellekski teiseks, kui kohtud kellegi uuega, kes sulle tõesti meeldib? Või proovida olla keegi, keda arvad teda otsivat? Sa võid olla haritud või hoopis enesekindel, vaikne ja müstiline. Vähemalt saad

Unusta oma vanus. Ära hinda ennast aastate järgi! Ravi ennast harjutuste, sõnade, taimede ja massaažiga, sooja ja külmaga, hinga sisse puude ja taimede aroomi. Söö riisi, joo teed, liha peida juurvilja sisse. Hoia soojust neerudes ja säilita külm pea. Rohkem naera. Unusta halb. Sa oled kaitstud, kui oled leebe. Sa oled leebe, kui oled rahulik.

Üks suurepärane legend vene kirjanikult Lev Tolstoilt 1886. aastast kinnitab õppetundi sellest, et me ei saa kunagi öelda, et meie valitud elu– ja tegutsemisstiil on parem kui kellegi teise oma ja kui me seda siiski eeldame, kitsendab see meie nägemust iseenese võimalustest. Lugu: “Ühel päeval ulatub piiskopi kõrvu kuuldus kolmest saarel elavast erakust. Ta otsustab

Naine, sa vastutad loomingu eest. Sina oled elu edasikandja, rahu tooja. Sinu energia on mehele koduks. Sina oled tugisammas, millele mees toetub. Sinu jõuga ehitab mees maailma. Ta realiseerib sinu loomingu sellisel kujul nagu sa tema taga seisad. Sinul on valida, kas sa aitad mehel luua või lammutada, sest meesenergia tähendab loomist ja naisenergia loodut.