See lugu on vaikne vestlus kahe hingetasandi vahel – otsija ja teejuhi vahel. Kuid mitte ainult kahe inimese, vaid kahe ajastukihi vahel. Nagu vikat lõikab vilja suve lõpus, nii lõikab mõtlev inimene kord oma külvatud unistuste vilju – kui ta teab, millal külvata, kuidas hooldada ja millal oodata. Vanarahvas ütles: „Unistustel on oma ilm, ja […]
🌿 Manifesteerimine – loomise vaikne vägi Loe rohkem »
Eesti pärimustarkus ütleb: „Mõte on seeme – kui sa teda ei vali, võib ta kasvada umbrohuks.“ 🌿Inimese meel on nagu aed. Mõtted tulevad ja lähevad nagu tuulehood, kuid see, millele me tähelepanu anname, saab väge juurde. Sageli arvame, et meie rahutus või hirm on tingitud välistest sündmustest. Ent tegelikult kujuneb suur osa meie sisemisest seisundist
🌿Kuidas oma mõtlemist korda saada? Loe rohkem »
Meie esivanemad ei tormanud kohe süüdistama. Nad istusid kõigepealt tule äärde, vaikisid, kuulasid looduse märke ja enda südame häält. Tarkus ei tulnud valjusti – ta tuli tasa, läbi kogemuse ja enesevaatluse. Põlvest põlve on edasi antud õpetus: „Ära viska kivi enne, kui oled peeglisse vaadanud.“ See ei tähenda, et me ei peaks märkama ebaõiglust või
🌿Vigade otsimisel kasuta peeglit, mitte pikksilma Loe rohkem »
Vanarahvas ütles: „Kes tahab viljast vilja, see peab maad harima, ka siis, kui ilm kisub halliks.“ Nii on ka sisemise kasvuga – enesearmastuse ja tarkuse vili sünnib sageli just raskustes, mitte ainult ilupäevadel. Elu ei kingi meile valmis ehitud kroone ega valmislõigatud radu. Selle asemel annab ta meile toore kivi – kogemused, katsumused, hetked, mis
🪶 Pärimuse elutarkus: Teemant tolmus – iseenda lihvija ja looja Loe rohkem »
Tarkus ei saabu trummipõrina ega tormina. Ta hiilib ligi nagu koiduvalgus – vaikselt, kuid kindlalt, valgustades meie elu väiksemaidki nurgataguseid. Inimesed on ajast aega küsinud: Kust tuleb tõeline mõistmine? Kust leiame juhatust oma rännakutel? Meie esivanemad vaatasid taevast, kuulasid metsa ja usaldasid oma südant. Nad mõistsid, et tarkus ei ole ainult teadmiste kogum – see
Tarkuse allikad: kust me tarkust leiame?🌿 Loe rohkem »
…kus iga sõna kannab vaikust ja iga vaikus peegeldab sügavamat mõistmist. Kuulamine ei ole kõrvade töö. See on südame valmisolek olla teise inimese juures täielikult. Tänapäeval räägitakse palju, aga kuulatakse harva. Kuulamine on justkui kadunud kunst, mida hinnati vanasti rohkem kui kõnelemist. Meie esivanemad ütlesid: „Kõnele seitse korda vähem, kuula seitse korda rohkem.“ Tõeline kuulamine
Ükskõik, kustkohast me oma teekonda alustame, on igal sammul tähendus. Elu pole pelgalt rada punktist A punkti B, vaid palverännak, mille igas peatusekohas, igas inimeses, igas vaikuses on peidus õpetus. Nii nagu põlisrahvas ütles:„Teekond on õpetaja ja tee on püha.“ Palverännak ei eelda kauget sihtpunkti – ta algab seal, kus sa hetkel seisad. „Ükskõik kui
🌿Elutee palverännak Loe rohkem »
„Ära otsi rahu metsade tagant ega kivide alt – rahu, mida otsid, võib elada su enese hinges.“— Eesti rahvasuu Meie esivanemad teadsid: rahul on juured, mitte tiivad. Rahu ei ole asi, mida püüda, vaid paik, kuhu tagasi tulla. See paik ei ole kaardil, vaid südames – seal, kus sõnad jäävad vaikseks ja hing võtab kingad
Sisemine rahu kui kodutee🌿 Loe rohkem »
“Tühjus ei ole mitte midagi. See on kõige allikas.”— Nassim Haramein Sissejuhatus: Tühjus, millest maailma kootakse Meie rahvatarkus on sosistanud ammustest aegadest, et “enne sõna oli vaikus, enne laulmist kuulati tuult”. Põlised inimesed ei kutsunud seda nähtamatut välja teaduslikult, kuid nad tundsid selle pulssi: kevadise allika vulinas, põllu mõtestatud vaikuses enne seemne viskamist, lapse esimeses
Nullpunktiväli – vaikus, milles loovus saab kuju Loe rohkem »
„Vaikus on hinge loomulik keel. Kõik muu on tõlge.“— Thomas Merton 🌿Vaikus ei ole tühjus. Ta on nähtamatu põld, millel kasvavad need viljad, mis ei talu müra. Paljud kardavad vaikust, sest selles puudub tugi sõnadest. Aga just seal – kus sõnad enam ei kanna – hakkab kõnelema vaim ise. Eesti rahvatarkus ütleb: „Vaikne vesi sügav.“Kes
Vaikus kui vaimu keel🌿 Loe rohkem »