Lühilood

Neale Donald Walsch on kirjutanud: “Elu ainus eesmärk on see, et olendid kogeksid kõige täielikumat hiilgust. Kõik muu, mida öeldakse, mõeldakse ja tehakse, on selle teenistuses. Hing ei tee ega taha mitte midagi muud. Sellel ei ole lõppu ega piiri. Kogedes end kõige täielikumas hiilguses, kujutled end kohe veel suuremas hiilguses. Mida rohkem oled, seda […]

Eesel ütles tiigrile: “Rohi on sinine!” Tiiger vastas: “Ei, rohi on roheline!” Puhkes tüli ja nad läksid lõvi, metsakuninga juurde, et oma erimeelsusi lahendada. Veel enne, kui nad jõudsid metsas kohta, kus lõvi oma troonil istus, hakkas eesel karjuma: “Teie Majesteet, kas see on tõsi, et rohi on sinine?” Lõvi vastas: “Jah, rohi on sinine.”

Ma ei tea, kas tunneb keegi end südamepõhjani solvatuna, kui talle öeldakse, et ta käitub nagu Buridani eesel. Tean juhust, kus selle väljendi pärast tekkis vimm pikaks ajaks. Solvunu ei teadnud ilmselt lugu eeslist, kes suri kahe heinakuhja vahel nälga, kuna ei suutnud otsustada, kummast kuhjast süüa. Seega tähendab see väljend lihtsustatult olukorda, kus ei

Mulla Nasruddini elus oli üks lugu. Ta kaotas oma eesli, eesel oli tema ainus varandus. Ta otsis teda kogu külast. Kõik külaelanikud ühinesid otsingutega, kuid edutult. Siis ütlesid inimesed, et kuna oli püha kuu ja paljud palverändurid käisid linnas ringi, ehk oli eesel neile järgnenud. Nad olid kogu linna läbi otsinud ega suutnud eeslit leida,

Ühel päeval kukkus taluniku eesel kaevu. Loom nuttis tundide kaupa haledalt, talupidaja üritas välja mõelda kuidas loomake kaevust välja saada. Lõpuks otsustas ta, et loom on vana ja peaaegu kuiv kaev tuleb nagunii kinni katta; eesli päästmine polnud lihtsalt seda väärt. Miks mitte seda siis nüüd teha! Ühtlasi matan ka eesli, et poleks jubedat haisu

Ariana Grande on ütlelnud: “Ole rahul sellega, kes sa oled. Armasta oma puudusi, võta omaks oma veidrused, teades, et sa oled ideaalne just sellisena, nagu sa oled”. Elas kord kuningas, kes kord aeda astudes nägi, et kõik puud, põõsad ja lilled on närbumas. Tamm kaebas, et ta sureb, sest ei suuda olla sama kõrge kui

Ameerika professionaalne korvpallur Kobe Bean Bryant on öelnud: “Kes ma olen, et kohut mõista; kes olen mina, et anda hinnangut teistele inimestele?” Noorpaar kolis uude naabruskonda. Järgmisel hommikul, kui nad hommikusööki sõid, nägi noor naine oma aknast naabrit õues pesu nöörile riputamas. “See pesu pole eriti puhas, ta ei tea, kuidas õigesti pesu pesta. Võib-olla

Hendrik Irsen on kord öelnud: “Milline peaks olema üks inimene? Lühidalt öeldes, ta “ise””. “Õpetaja, sa ütlesid, et targaks saan ma siis, kui tean, kes ma olen. Kuidas selleni jõuda?” “Kõigepealt võta teistelt inimestelt õigus otsustada, kes sa oled.” “Kuidas seda teha?” Õpetaja vastas: “Üks ütleb sulle, et sa oled halb. Sa usud seda ja

Roy T. Bennett on öelnud: “Ära lase elus mängitud rollidel end unustada, kes sa oled”. Ükskord, kui Õpetaja oli koduteel, ruttas talle vastu üks kiirustav inimene. Õpetajast möödudes müksas ta teda. Õpetaja küsis temalt rahulikult: “Ütle, hea inimene, kuhu sa oma teel midagi märkamata kiirustad?“ „Palun vabandust,“ vastas mööduja, ainult veidi oma sammu aeglustades, „kiirustan

Elas kord naine, kelle nimi oli Kriša Gotami ning tal oli õnn elada samal ajal suure Õpetaja, Buddhaga. Kriša üheaastane laps haigestus ja suri ootamatult. Murest meeletu ema hulkus sihitult ringi, hoides surnud lapsekeha oma rinna vastas ning küsides vastutulijatelt abi ning rohtu, et laps ellu äratada. Mõned ei teinud temast väljagi, teised naersid ta