Rahvapärimus

🌿 15. juuni – Viidipäev

🌿Rahvakalendri suvine rohelusepäev Viidipäev kuulub Eesti vanade rahvakalendri tähtpäevade hulka ning tähistab looduse täisjõudu, suve alguse küpsust ja maa haljendavat elurikkust. 🌿 Sõna „viit“ või „viid“ tähendas vanarahva keeles peent puud või vitsa — sageli noort kase- või pajuvitsa. Seetõttu seostati Viidipäeva: roheluse, noorte puude, kasvamise ja looduse elujõuga. See oli aeg, mil: heinamaad lõhnasid, puud olid täis lehti ja maa […]

🌿 15. juuni – Viidipäev Loe rohkem »

🌱 Urbanipäev – 25. mai

🌱Rahvakalendri kevadine piiripäev Urbanipäev kuulub Eesti rahvakalendri vanade kevadiste tähtpäevade hulka ning seda peeti looduse ja põllutööde seisukohalt oluliseks ajamärgiks. Päev on saanud nime püha Urbanuse järgi, kes oli vanakiriklik paavst ning keda Euroopa rahvapärimuses peeti viinamarjakasvatuse ja aiaviljade kaitsjaks. Eestis omandas Urbanipäev aga rohkem maaelu ja kevadise ilma tähenduse. 🌱 Selleks ajaks: oli maa

🌱 Urbanipäev – 25. mai Loe rohkem »

🌱 Eerikupäev – 18. mai

🌱Rahvakalendri vaikne kevadpüha Eerikupäev tähistab Eesti rahvakalendris kevade süvenemist ja looduse jõulist ärkamisaega. See päev on saanud nime püha Eeriku järgi, kes oli Rootsi kuningas ja keda peeti õiguse, korra ning kaitse sümboliks. Vanarahva jaoks ei olnud tähtpäevad aga ainult kiriklikud mälestuspäevad — need olid seotud looduse rütmide, põllutööde ja inimese sisemise tunnetusega. 🌱 Eerikupäeva

🌱 Eerikupäev – 18. mai Loe rohkem »

Ostukorv