Tsitaadid

Lühilugu „Peegeldus paberil”

Lugu inimesest, kes avastas, et geeniuse sära ei tulene üksnes temast endast – vaid ka meist kõigist, kelle sees elab vaikne potentsiaal, sageli maha surutud, unustatud või edasi lükatud. Ta armastas raamatuid.Eriti neid, mille taga oli nimi, mis kõlas nagu legend: suured mõtlejad, kunstnikud, loojad. Kui ta neid luges, tekkis tal tihti tunne:„See mõte on […]

Lühilugu „Peegeldus paberil” Loe rohkem »

Kevad ei küsi luba🌹

Ükskord kogunesid inimesed väikesesse linna, et arutada – kas kliima tõesti muutub, kas metsaraiet peaks piirama, kas loodusel on „õigusi”, ja kas inimene on ikka selle planeedi kroon. Koosolek kestis tunde. Sõna said poliitikud, teadlased, ärimehed. Üks rääkis kasumist, teine eetilisusest, kolmas toonitas: „Aga kas see kõik ikka päriselt juhtub?” Nende selja taga, akna taga,

Kevad ei küsi luba🌹 Loe rohkem »

Lühilugu „Aga kui väike aed”

Oli kord inimene, kes kandis endas palju unistusi. Ta tahtis maalida. Ta soovis armastada.Ta igatses reisida, õppida, jagada oma lugu maailmaga. Aga… “Aga mul ei ole piisavalt aega.”“Aga ma ei tea, kas ma olen piisavalt hea.”“Aga äkki ma jään üksinda.”“Aga mis teised arvavad?” Iga “aga” istus ta teele nagu väike aed. Mitte kõrge, mitte terav

Lühilugu „Aga kui väike aed” Loe rohkem »

Keha kui kaart🤍

Ühel vaiksel sügisõhtul, kui maailm tundus väsinud ja vaikus sügavam kui tavaliselt, istus üks inimene akna all, käed süles, silmad suletud. Ta ei otsinud vastuseid raamatust ega kellegi teise sõnadest. Ta küsis iseendalt:„Miks ma ikka ja jälle samadesse mustritesse tagasi kukun? Miks ma vahel tunnen, et elu voolab, ja teinekord, et ma lihtsalt püüan ellu

Keha kui kaart🤍 Loe rohkem »

Lahtiste käte seadus🌹

Oli kord inimene, kes kogu oma elu oli otsinud – rahu, armastust, kindlust, tähendust. Ta oli proovinud kõike: õppinud, pingutanud, kogunud, planeerinud.Tema süda oli täis soove ja ta käed täis kinnitusi – hoides kinni kõigest, mis võiks tuua talle selle, mida ta ihaldas. Ühel päeval, olles taas väsinud sellest lõputust püüdest, istus ta üksinda puu

Lahtiste käte seadus🌹 Loe rohkem »

Tempel nimega Mina🌹

Ühes vaikses nurgas, kus maailm jäi justkui selja taha ja aeg peatus, avas inimene ukse iseenda sisse. Ukse kohal seisis silt:“Eluülikool – ainult ühe õpilase ja ühe õpetajaga.” Sisse astudes leidis ta tühja ruumi. Tahvli ees ei seisnud õpetajat, pinkides ei istunud ühtegi kaasõpilast. Ainult tema ise – veidi segaduses, natuke ärevil, kuid uudishimulik. “Kes

Tempel nimega Mina🌹 Loe rohkem »

See, mida näed teistes, räägib sinust endist🌹

“Kes ma olen, et kohut mõista? Kes olen mina, et anda hinnangut teistele inimestele?”– Kobe Bryant Noorpaar kolis uude naabruskonda.Järgmisel hommikul, kui nad hommikusööki sõid, märkas naine aknast, kuidas naabrinaine pesu nöörile riputas. “See pesu pole eriti puhas,” ütles ta. “Tundub, et ta ei tea, kuidas õigesti pesta. Ehk vajab paremat pesuvahendit… või minu abi.”

See, mida näed teistes, räägib sinust endist🌹 Loe rohkem »

Ka see läheb mööda

Oli kord vana rändur, kes kandis oma kaelas väikest hõbedast ripatsit. See ei olnud kallis ehteasi, pigem meenutas see amuletina kantud tõotust. Inimesed, keda ta oma teekonnal kohtas, märkasid seda ja vahel küsisid, mis seal sees on. Ta naeratas alati salapäraselt ja vastas: “See on tarkuse kingitus, mida ma kasutan ainult siis, kui elu muutub

Ka see läheb mööda Loe rohkem »

Ostukorv