Nad olid olnud abielus juba palju aastaid. Nende ühine teekond oli täis tõuse ja mõõnu, nagu elus ikka. Aeg-ajalt tekkisid pinged ja lahkhelid, kuid nad olid alati leidnud viisi, kuidas need ületada. Ühel päeval aga juhtus midagi ootamatut. Mehe pikad tööpäevad olid viinud selleni, et nad tülitsesid suurelt ja valusalt. Sõnad lendasid, nõud purunesid, ja […]
Ma armastan sind, kallis! Read More »
Kord tuli Targa juurde kaunis, pisarates neiu. Tema silmad olid täis kurbust ja pettumust, kui ta kaebles: “Mida teha? Ma püüan alati inimestega lahkelt ümber käia, ma ei tee kellelegi liiga, aitan alati, millega saan. Aga isegi kui ma olen kõigiga lahke ja sõbralik, saan tihti tänu asemel hoopis solvanguid ja irvitusi. Mõnikord on inimesed
Kunagi ammusel ajal oli ühes kauges kuningriigis valitseja, kes otsustas leida tõelise rahu olemuse. Selleks kuulutas ta välja võistluse, kutsudes riigi parimaid kunstnikke looma pilti, mis kujutaks täielikku rahu. Valitseja lubas auhinda sellele, kes suudab rahu kõige paremini edasi anda. Kunstnikud tulid kokku ja töötasid usinasti, lootes võita valitseja soosingut. Kui määratud aeg kätte jõudis,
Õpetaja ja õpilane istusid pärastlõunasel ajal kohviku terrassil, nautides vaikset päeva ja linnakära. Päike paistis õrnalt ning linnukesed siristasid puude okstel. Õpilane näis olevat mõtlik, tema pilk suunatud kaugusesse, justkui otsides vastuseid. Õpetaja, kes oli märganud õpilase murelikkust, otsustas küsida: “Mis sind täna mõtlema paneb, noor sõber?” Õpilane ohkas ja ütles: “Olen mõelnud oma ootuste
Lase armastusel end leida… Read More »
Ükskõik kui palju pühasid sõnu te ka ei loe, kui palju te ka ei räägi, mis kasu neist on, kui te nende järgi ei käitu? Kes ei ole õnnelik millegi üle, seda ei saa miski teha õnnelikuks. Lihtsus toob rohkem õnne kui keerukus. Kiitus ja laitus, kasu ja kahju, rõõm ja kurbus tulevad ja lähevad
Õpetaja ja õpilane jalutasid rahulikult mööda jaapani aeda, nautides kevadist õitsengut ja kergelt lõhnavat tuult. Õpilane, kes oli hiljuti tagasi tulnud reisilt Jaapanist, jagas õpetajaga oma kogemusi ja mõtteid. Ta rääkis ühest erilistest hetkedest, kus ta kohtus vanema jaapani paariga, kes tundus olevat sügavalt õnnelik ja rahulolev oma kooseluga. “Õpetaja,” alustas õpilane, “ma nägin
Õpetaja ja õpilane istusid kaunis aias, kus päikesekiired mängisid rohul ja lilled õitsesid täies ilus. Õpilane mõtles sügavalt elust ja armastusest, otsides vastuseid küsimustele, mis teda segasid. Ta pöördus õpetaja poole ja küsis: “Õpetaja, kuidas leida armastust, kui tundub, et kõik uksed on suletud? Kuidas tunda, et meid armastatakse, kui me ei näe ega kuule
Armastus on alati olemas Read More »
Ma Sinust mõtlen, kui täis päiksehelki on lahesuu ja siis, kui mööda kõrget päevatelki käib kuldne kuu. Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks. Raisatud aeg on olelemine, kasutatud aeg on elu. Üksainus silmapilk on otsustavaks inimese elus ja kogu tema tulevikus. Kuidas ta ka ei
Johann Wolfgang von Goethe tsitaadid Read More »
Moliere on kord imetabavalt öelnud: “Mõistus ei juhi armastust.” Elas kord väikeses külas naine, kellel oli sügavale ulatuv armastuslugu. Naine kasvas üles ajastul, mil armastus oli pigem eraasi, mida ei räägitud valjuhäälselt ja ei demonstreeritud avalikult. Tema lapsepõlvekodus ei räägitud armastusest otsesõnu, see oli pigem tundetoon, mis oli kohal nende vaikuses, igapäevastes tegemistes ja üksteise
Armastus ei kaota oma maagiat, kui seda väljendada Read More »
Sokrates on kord tabavalt öelnud: Elu on imeline ja helde, kui teod ja mõte üksteist lakkamatult toetavad.” Elas kord väikeses linnas noor naine, kes armastas üle kõige roose. Aeda oli ta istutanud mitmeid roosipõõsaid, igaüks erinevat värvi ja sordiga. Naine veetis päevi oma aias, imetledes nende ilu ja hoolitsedes nende eest. Noor naine oli alati
…unustad ära oma unikaalsuse ja ilu Read More »