Funksiopeedia on filosoofiline, viki-laadne elutarkuse kataloog, mis uurib kuidas asjad toimivad, mitte mida peaks uskuma.
Funksiopeedia keskmes on arusaam, et:
-
inimene on rituaalne olend,
-
korduvad tegevused ja sõnad kujundavad inimest,
-
konfliktid ja kriisid on lahtimõtestamata toimimise tagajärg.
Funksiopeedia ei kogu fakte ega dogmasid.
Ta koondab:
-
elutarkusi ja mõtteteri,
-
sõnade ja mõistete etümoloogiaid,
-
rituaalide ja käitumiste funktsionaalseid seletusi,
-
elu tagasiside mustreid.
Religioone käsitleb Funksiopeedia kui tarkuse seletajaid, mitte vastanduvaid ideoloogiaid – sama elu tagasiside erinevaid väljendusi.
Erinevalt tavalisest entsüklopeediast ei paku Funksiopeedia lõplikke vastuseid.
Ta aitab lugejal ära tunda seoseid, mille kaudu mõistmine inimeses ise kujuneb.
Funksiopeedia on koht, kus elu ei õpetata –
elu muutub arusaadavaks.