Jumala loodud?

Üks ülikooli professor esitas oma õpilastele järgmise küsimuse: “Kas kõik, mis eksisteerib, on Jumala loodud?”

Üks õpilane vastas julgelt: “Jah, Jumal lõi kõik.”

“Kas Jumal ikke lõi kõik? – küsis professor.

“Jah, söör,” vastas õpilane.

Professor küsis uuesti: “Kui Jumal lõi kõik, siis Jumal lõi kurjuse, kuna see on ju olemas. Ja vastavalt põhimõttele, kui meie teod iseloomustavad meid, et on Jumal kuri.”

Õpilane jäi sellise vastuse peale vait, aga professor jäi endaga väga rahule, sest ta taas oli uhkustades õpilastele tõestanud, et usk Jumalasse on müüt.

Aga üks teine õpilane tõstis käe ja ütles: “Kas ma tohin teile ühe küsimuse esitada, professor?”

“Muidugi,” vastas professor.

Õpilane tõusis püsti ja küsis: “Professor, kas külm on olemas?”

Professor vastas: “Mis küsimus see on? Muidugi on. Kas sa pole siis kunagi külma tundnud?”

Teised õpilased lausa naersid selle noormehe küsimuse peale.

Aga noormees jätkas: “Tegelikult, söör, külma pole olemas. Füüsikaseaduste kohaselt on see, mida me külmaks peame, tegelikult soojuse puudumine. Inimest või objekti saab uurida selle järgi, kas tal on energiat või kas see edastab energiat. Absoluutne null (-460 Fahrenheiti) on kuumuse täielik puudumine. Kogu aine muutub liikumatuks ja reageerimisvõimetuks sellel temperatuuril. Külmatunnet ei ole olemas. Oleme vaid loonud selle sõna kirjeldamaks, kuidas me end tunneme, kui soojust pole.”

Õpilane jätkas: “Professor, kas pimedus on olemas?”

“Muidugi on see olemas.”

“Te eksite jälle, söör. Ka pimedust pole olemas. Pimedus on tegelikult valguse puudumine. Me võime uurida valgust, aga mitte pimedust. Saame kasutada Newtoni prismat, et uurida valget valgust mitme värviliselt ja uurida iga värvi erinevalt, tema lainepikkusel.

Te ei saa mõõta pimedust. Aga lihtne valguskiir võib murda pimedusse sisse ja maailma valgustada.

Kuidas saate kirjeldada, kui pime on ruum?

Te peate mõõtma, kui palju valgust kohal on.

Kas pole nii? Pimedus on termin, mida inimene kasutab valguse puudumisel toimuva kirjeldamiseks!”

Lõpuks küsis noormees professorilt: “Söör, kas kurjus eksisteerib?”

Seekord vastas professor ebakindlalt: “Muidugi, nagu ma ütlesin. Me näeme seda iga päev. Inimestevaheline julmus, suured kuriteod ja vägivald terves maailmas. Need näited on ju kurjuse ilmingud.”

Viimaks see õpilane vastas nii: “Kurjust pole olemas, söör, või vähemalt ei eksisteeri seda Jumala enda jaoks.

Kurjus on lihtsalt Jumala puudumine. See on nagu pimedus ja külm – inimeste loodud sõnad kirjeldamaks Jumala puudumist.

Jumal ei loonud kurjust. Kurjus ei ole usk ega armastus, mis eksisteerivad valguse ja soojusena!

Kurjus on Jumala enda armastuse puudumise tagajärg inimese südames.

See on nagu külm, mis tuleb siis, kui soojust pole või pimedus, mis tuleb siis, kui valgust pole.

Õpilase nimi oli Albert Einstein