Mida võib teha iga inimene, et rahustada keskkonda?

On lihtne arvata, et maailma rahustamine on suurte inimeste töö. Et kusagil kaugel on juhid, otsustajad, vägevad hoovad. Aga tegelik rahutus ei alga suurtest saalidest. Ta algab vaiksemalt – inimese seest.

Iga inimene on nagu väike tuba suures majas. Kui selles toas on lärmi, närvilisust ja pidevat valmisolekut vaielda, siis ei ole ka kogu majas rahu. Aga kui selles toas on vaikus, kandvus ja selgus, siis kandub see märkamatult edasi.

Keskkond ei rahune loosungitest. Ta rahuneb olekust.

Alusta kodust – päris kodust ja sisemisest kodust

Kodu ei ole ainult seinad.
Kodu on koht, kus närvisüsteem saab lõpuks pinge välja hingata.

Kui inimene loob oma koju ruumi, kus: ei pea kogu aeg tõestama; ei pea kogu aeg reageerima; ei pea kogu aeg olema valmis vaidluseks, siis tekib koht, kus keha ja meel saavad taastuda.

Iga rahulik kodu on nagu väike rahusaareke maailmas. Keegi ei näe seda uudistes. Aga maailm tunneb seda.

Vähenda kiirust seal, kus see pole päriselt vajalik

Suur osa rahutusest ei tule ohtudest, vaid kiirustamise harjumusest.

Kõik peab olema: kohe; kiiresti; vastus nüüd; otsus praegu. Aga keha ja elu ei tööta kiirklahvidega.

Kui inimene: vastab mõnikord hiljem; mõtleb enne kui ütleb; jätab mõne vaidluse pidamata; lubab endale aeglasema rütmi, siis ta mitte ei kaota, vaid võtab pinget vähemaks kogu ruumis.

Aeglus ei ole nõrkus.
Aeglus on närvisüsteemi intelligentsus.

Ära kanna rohkem, kui on sinu kanda

Paljud inimesed kannavad maailma oma õlgadel. Uudised, konfliktid, hirmud, tulevik, teiste viha, teiste ärevus. Aga inimese kandevõime on piiratud.

Kui inimene õpib ütlema endale ausalt: see ei ole minu otsustada; see ei ole minu kanda; ma saan hoolida, aga ma ei saa kõike kanda, siis ta vabastab tohutu hulga pinget.

Vastutus ei tähenda kõike enda peale võtmist.
Vastutus tähendab ka teadmist, kus lõpeb minu roll.

Räägi nii, et ruum ei lähe pingesse

Sõnad loovad keskkonda.
Iga lause on nagu väike ilmamuutus toas.

Kui inimene: ei alusta süüdistusega; ei tõsta häält, et oma mõtet maksma panna; kuulab enne, kui vastab; jätab mõne terava lause ütlemata, siis ta ei tee ainult viisakust.
Ta reguleerib ruumi närvisüsteemi.

Rahulik kõneviis ei tähenda, et sul pole seisukohta.
See tähendab, et sa ei mürgita ruumi oma seisukohaga.

Tee ruumi, kus keegi ei pea olema tugev

Paljud on väsinud sellest, et kogu aeg peab olema: tubli; tark; toimekas; hakkama saav. Aga keskkond rahuneb siis, kui on kohti, kus võib olla: väsinud; segaduses; vaikne; mitte valmis vastama. Kui sina oled kellegi jaoks selline ruum – inimene, kelle juures ei pea kogu aeg esinema – siis sa oled juba teinud rohkem kui tuhat loosungit.

Väikesed teod loevad rohkem, kui suured arvamused

Maailm on täis suuri arvamusi.
Aga keskkonda rahustavad väikesed teod: viitsid kuulata; ei kiirusta hinnanguga; aitad ilma, et teed sellest numbri; hoiad ruumi, mitte ei täida seda müraga.

Need ei muuda maailma kaarti.
Aga need muudavad maailma õhkkonda.

Ja kõige sügavam asi

Keskkond rahuneb siis, kui inimene ei ela kogu aeg hoovis (linna) ega aiataguses (mõtetega maailma probleemises), vaid hoiab kodu telge.

Kui inimesel on sees koht, kuhu ta saab tagasi tulla.
Koht, kus ta ei ole projekt ega probleem, vaid lihtsalt inimene.

Sellest kohast tulevad: rahulikumad otsused; pehmemad sõnad; vähem paanikat; rohkem kandvust.

Kokkuvõtteks, lihtsalt

Sa ei pea maailma parandama.
Sa pead olema koht, kus maailm ei lähe katki (vundamendi kivi, millele saab toetuda).

Kui sinu juures on veidi rahulikum,
siis on maailmas juba üks rahulikum koht rohkem.

Ja see, üllataval kombel, loeb rohkem, kui me arvame.