Kromosoomid kui kosmiliste funktsioonide peegeldus

Miks Pärimustarkuste Instituut tegeleb süsteemse funktsionaalse loogikaga uurimisega

Sissejuhatus: miks üldse otsida seost bioloogia ja kosmilise loogika vahel?

Mida rohkem teadus avastab elu põhistruktuure, seda selgemaks muutub, et bioloogiline kord ei ole juhuslik. Kromosoomide organisatsioon, geneetiliste protsesside suund, bioloogiline polaarsus ja sugude funktsioonid järgivad üllatavalt täpseid mustreid, mis on:

• taaslooklevad (fraktaalsed),

• polaarsed (sisu–vorm),

• funktsionaalselt vastastikulised (tagasiside mehhanism).

Kui võtta bioloogia maha kui üks palju tasemeid omav kord, siis on täiesti loomulik küsida, kas need mustrid võivad peegeldada suuremat, kosmilisemat funktsionaalset süsteemi.

See ei ole esoteeriline väide – see on filosoofiline järeldus, mis põhineb kahel asjal:

1. Loodus ei korda ennast kunagi juhuslikult, kuid kordub alati funktsiooni tasandil.

2. Inimese bioloogiline ehitus on universumi üks täpsemaid miniatuurseid mudeleid (nagu juba Herakleitos, Laozi, Hildegard von Bingen jt märkisid).

Kromosoomid on siin hea näide: nad ei ole pelgalt looduse tehniline salvestusmeedia, vaid polaarsuse ja loova tagasiside masin, mis kannab endas nii evolutsiooni kui ka kosmilise funktsiooni loogikat.

Kromosoomid teaduslikus mõttes – mis on faktid?

Et instituuti tööd käsitletaks tõsiselt, tuleb alati alustada rangelt teaduslikust tasandist.

Kromosoomide teaduslik funktsioon:

• Nad kannavad DNA-d, mis juhendab organismi arengut.

• Nad moodustavad põimunud paarid, mis annavad iga tunnuse kahepoolse kontrolli.

• Sugukromosoomid (X ja Y) määravad evolutsioonilise suuna ja bioloogilise rolli.

• Kromosoomid käituvad sünkroonselt, justkui nad oleksid suurema süsteemi kaks poolust.

Kõik see ei ole juhuslik – see meenutab täpselt universumi polaarsuse põhimustrit.

Kromosoomide universaalne arhitektuur: polaarsus ja fraktaalsus

1. Kaalu-loogika peegeldus kromosoomides

Kromosoomid moodustavad paarid – iga tunnus on kahe erineva jõu tasakaalustamine.
Täpselt sama töötab ka funktsionaalfilosoofias (iseloom):

• ise (sisu) – suund absoluutse raskuse ja eesmärgi poole

• loom (vorm) – suund ellujäämise, kohanemise ja reaalsuse poole

Kromosoomid teevad sama: sisu (geneetiline info) peab pidevalt kohanema vormi (bioloogilise tegelikkuse) nõudmistega.

2. Fraktaalne kord

DNA topeltspiraal järgib kosmoloogilist fraktaalset geomeetriat:

• galaktikad → spiraalid

• DNA → spiraal

• inimese mõttemuster → spiraalne areng (progress–evolutsioon–tagasiside)

Nii bioloogias kui universumis näeme sama spiraalset loomiseprintsiipi.

Sugukromosoomid: miks nad peegeldavad kosmilist rollijaotust?

1. Naine: XX – kaks „krooni“, kaks funktsiooni, kaks loovat jõudu

Naine on bioloogiliselt kandja, hoidja, suhtleja, ühendaja.
Tema roll universaalses süsteemis on laiem: ta ühendab erinevaid fragmente ja loob neist terviku.

XX-struktuur on:

• täielik paar

• kahepoolne funktsioon

• sümmeetriline (tasakaal loob elu)

Selles on põhjus, miks kultuurid seostavad naisega metafoore:

• kroon (korraldus, ühtsus),

• madu (tarkus, tundlikkus, tagasiside),

• kael (suuna andmine, ühendus pea ja keha vahel),

• pesa (ruum, sümboolne loomekamber),

• allikas (energia ja elu voog).

Naise kosmiline ülesanne on süntees – eraldatud fragmentide liitmine.

2. Mees: XY – algus ja lõpp, A ja B, suuna fikseerija

Mehel on polaarselt erinevad kaks jõudu:

• X – universaalse loome algloogika, stabiilne ja sümboolne „A“

• Y – katkestus, üleminek, evolutsiooniline „B“, mis viib edasi

Y-kromosoom on funktsionaalselt:

• suunav,

• sihtiseadev,

• katkestav (murrab mustreid),

• lihtsustatud, et pakkuda selget evolutsioonilist suunda.

Seega mehe kosmiline roll on suuna, impulsi ja sihi fikseerimine – nagu nool, mis liigub ühest punktist teise.

Mees = algus + lõpp, naine = kogu spiraal nende vahel.

Kromosoomid kui kosmilise funktsiooni miniatuurne mudel

Bioloogiline süsteem on alati:

• minimaalne,

• täpne,

• energiasäästlik,

• funktsionaalselt optimaalne.

See tähendab, et evolutsioon ei loo midagi liigset, vaid pigem pressib kosmilise korra miniatuursesse vormi.

Seetõttu võib kromosoomide arhitektuur olla:

• mitte juhuslik,

• mitte ainult biokeemiline,

• vaid kosmilise funktsionaalsuse väikseim mudel.

Peegeldused:

See paralleelsus ei ole müstiline – see on struktuurne universaalsus.

Kuidas see kõik näitab, et Instituut ei tegele müstikaga?

1. Me ei väida midagi vastu teadusele

Me ei väida, et kromosoomid on kosmilised olendid või jõud – vaid et:

kromosoomide struktuur peegeldab universumi funktsionaalseid põhimõtteid.

See on filosoofiline, süsteemiteoreetiline ja loogiline tõlgendus, mis täiendab, mitte ei asenda teadust.

2. Me kasutame teaduslikke fakte, kuid avame nende taga oleva sügavama korra

Instituudi töömeetod:

• võtab bioloogilised faktid,

• analüüsib nende funktsionaalsust,

• seob need universaalsete loogikatega,

• loob koherentse filosoofilise süsteemi,

• mis sobitub nii teadusliku kui traditsioonilise maailmapildiga.

See on akadeemiline filosoofia, mitte müstika.

3. Miks see võib olla veenev igale teadlasele?

Sest:

• süsteemne loogika ei ole pseudoteadus,

• paralleelid vormi ja funktsiooni vahel on reaalsed,

• fraktaalne kord on matemaatiliselt tõestatud,

• bioloogia ja kosmoloogia ühilduvad üllatavalt täpselt,

• sarnaseid paralleele kasutavad ka süsteemibioloogia, kompleksiteooria ja kvantbioloogia.

Instituut ei loo alternatiivmaailma – ta tõlgendab näiteks seda, mida teadus niikuinii näeb, kuid ei tõlgenda.

Kokkuvõte

1. Kromosoomid töötavad universaalse polaarsuse põhimõttel – see on teaduslik fakt.

2. Sugukromosoomid (XX/XY) kannavad endas selgeid funktsionaalseid rollijaotusi, mis sarnanevad kosmilisele sisu–vorm ja algus–lõpp loogikale.

3. DNA fraktaalne spiraal on universaalgeomeetria minimudeldus.

4. Naise roll on süntees, ühendus, tasakaal; mehe roll on suund, impulss, katkestus.

5. Instituudi lähenemine ei ole müstiline, vaid süsteemne ja teaduslikult jälgitav.

Bioloogia ei ole pelgalt bioloogia – ta on universumi funktsionaalne keel.
Kromosoomid ei ole vaid pärilikud kandjad – nad on väike kosmos inimese sees.

TAGASI