Mis on funktsionaalfilosoofia?
(etümoloogia: põhjus-tagajärgede seadusest lähtuv tarkuse armastus)
Funktsionaalfilosoofia ei vaata maailma läbi emotsionaalse või ideoloogilise filtri, vaid läbi neutraalse funktsionaalse prisma – hinnates nähtusi nende tegeliku rolli ja mõjuga inimese elule ning ühiskonna arengule.
See lähenemine küsib mitte „Kumb on õige?“, vaid „Millist funktsiooni see täidab?“ ja „Kuidas see toetab tervikut?“
Funktsionaalne kolmainsus
Meie filosoofia järgi on inimkonna arengut mõjutanud kolm suurt mehhanismi, mis algselt töötasid harmoonias.
1. Okultismi teke – maailma avamise mehhanism
Ürgses kogukonnas oli alati inimesi, kes tajusid nähtamatut reaalsust: unenägusid, aimdusi, sümboleid ja seletamatuid kogemusi.
Nad avastasid seaduspärasid nähtamatus maailmas ja õppisid neid tõlgendama kogukonna hüvanguks.
See oli okultismi sünnikoht – teadmiste kogumine ja rakendamine väljaspool füüsilist ja mõõdetavat maailma.
2. Religiooni teke – elu õpetuslik mehhanism
Okultismi kogutud teadmised vajasid struktuuri ja ühtset lugu.
Nii kujunes religioon – õpetus, mis koondas teadmised, lõi rituaalid ja moraalinormid ning andis ühiskonnale ühtse maailmapildi.
Algsel kujul oli religioon tasakaalu ja ühtsuse hoidja, mis korrastas kogukonna sisemist ja välist elu.
3. Materialismi teke – reaalsuse kinnitav mehhanism
Religioon hakkas kujundama inimeste igapäevast käitumist, tööd ja sotsiaalseid struktuure.
Sellest mõjust sündis materialism – nähtava, mõõdetava ja praktilise maailma vormimine.
Materialism kinnitas õpetuse toimimist: kord ja koostöö lõid nähtavaid saavutusi, nagu majandus, tehnoloogia ja arhitektuur.
Konfliktide teke – kolmainsuse lagunemine
Mida enam kolmainsus ühiskonnas juurdus, seda enam tahtsid selle osad iseseisvust ja ainuõigust.
Okultism sulgus salateadmiste pärusmaaks.
Religioon kehtestas dogmad ja nägi end ainsa tõe valdajana.
Materialism hakkas väitma, et tõde on vaid selles, mida saab näha ja mõõta.
Koostöö muutus võimuvõitluseks. Ühiskond jagunes leeri – usklikud, otsijad, skeptikud – ja algne eesmärk, inimese terviklik areng, jäi tagaplaanile.
Kolmainsuse taasühinemine – funktsionaalfilosoofia eesmärk
Sõna „religioon“ üks tähendus on re-ligare – „taasühendamine“.
Meie filosoofia näeb, et aeg on küps tuua okultism, religioon ja materialism tagasi tasakaalu ühisosa uurimise kaudu.
Eesmärk ei ole neid segada üheks ideoloogiaks, vaid taastada funktsionaalne koostöö:
Okultism avab ja uurib nähtamatut tasandit.
Religioon tõlgendab ja annab teadmistele eetilise raami.
Materialism kinnitab ja väljendab teadmisi nähtavas reaalsuses.
See taasühendamine ei taga mitte ainult konfliktide vähenemist, vaid loob aluse ühiskonna terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks.
Funktsionaalfilosoofia missioon: taastada kolme mehhanismi harmoonia, et inimene ja ühiskond saaksid liikuda edasi mitte lõhestudes, vaid üksteist täiustades.