Näeme maailma sellisena, mis oleme ise

Tee ääres turritas maa seest välja kuivanud puutüvi.

Keset ööd teel hiiliv varas ehmatas: ta pidas seda valvuriks, kes tahab teda kinni võtta.

Kui puurondist möödus armunud noormees, võpatas ta süda: talle näis, et seal ootab teda ta armsam.

Tondilugusid kuulnud laps puhkes puujäänust nähes nutma: tema pidas seda kolliks, kes teda varitseb.

Puu aga oli ikka puu. Me näeme maailma sellisena, mis oleme ise.

Tundmatu autor