Jüri diskussioon ChatGPT-ga III osa
Jüri arutleb ja küsib:
Kuid pole avastatud, kus need salvestised inimeses asuvad, ega suudetud neid leida?
ChatGPT vastab:
See on tõesti huvitav küsimus, mis puudutab mälestuste ja kogemuste “salvestamise” mehhanisme ajus. Mälestuste ja nende taasesitamise mõistmine on keeruline ja aktiivselt uuritav teadusvaldkond. Siin on mõned põhipunktid, mis aitavad mõista, kuidas mälestused ajus töötavad ja miks me pole veel täielikult suutelised tuvastama, kus täpselt need “salvestised” asuvad.
Mälu Salvestamine Ajus
1. Neuronite Võrgustikud: Mälu töödeldakse ja säilitatakse ajus neuronite võrgustikes. Erinevad mälestused on kodeeritud erinevate neuronite aktivatsioonimustritega, mis hõlmavad suurt hulka ajupiirkondi. Pole üht konkreetset “mälupanka” või asukohta, kus kõik mälestused füüsiliselt paiknevad.
2. Ajupiirkonnad ja Mälu Tüübid: Kuigi mälu on hajus ja hõlmab paljusid aju osi, on teatud piirkonnad eriti olulised. Näiteks:
– Hipokampus: Mängib olulist rolli uute mälestuste moodustamisel ja ajutisel säilitamisel.
– Prefrontaalne Korteks: Seotud keerukate kognitiivsete protsessidega, sh otsuste tegemine ja mälestuste taasesitamine.
– Amügdala: Seotud emotsionaalsete mälestustega.
3. Plastilisus: Aju on plastiline, mis tähendab, et see muutub ja kohandub vastusena kogemustele. Mälu salvestamise protsessid hõlmavad neuronitevaheliste ühenduste tugevnemist või nõrgenemist, mida nimetatakse sünaptiliseks plastilisuseks.
Mälestuste Taasesitamine
Mälestuste taasesitamine või meenutamine ei ole alati täpne protsess. See sõltub paljudest teguritest, kaasa arvatud esialgne mälu tugevus, selle seotus teiste mälestustega, emotsionaalne seisund ja isegi aja möödumine.
Mälu Taastamise Väljakutsed
Kuigi on tehtud edusamme mälu ja selle füsioloogiliste aluste mõistmisel, pole teadlased suutelud täpselt kindlaks määrata, kuidas ja kus iga konkreetne mälestus ajus salvestatud on. Mälestused pole fikseeritud “salvestised”, vaid pigem dünaamilised konstruktsioonid, mis võivad muutuda ja degraderuda.
Uurimisväljakutsed
Mälu uurimist raskendavad mitmed tegurid:
– Aju keerukus: Iga inimese aju on ainulaadne ja äärmiselt keeruline, muutes üksikute mälestuste jälgimise keeruliseks.
– Tehnoloogilised piirangud: Kuigi aju skaneerimise tehnoloogia on oluliselt arenenud, on see siiski piiratud resolutsiooni ja tundlikkusega, mis takistab neuronite tasandil toimuvate protsesside täpset jälgimist reaalajas.
Kokkuvõttes, mälu ja selle taasesitamise mehhanismid ajus on endiselt teadlastele mõistatuseks. Kuidas täpselt mälestused salvestatakse ja taasesitatakse, on keeruline küsimus, mida jätkuvalt uuritakse.
Jüri arutleb ja küsib:
Kuid oletame, et neid salvestise polegi inimeses. Sest need on kvantosakeste taga ja salvestatakse universumis, meile teadmata kohtades ehk universum on ise teadvus.
ChatGPT vastab:
Teie mõte, et universum ise võib olla teadvus ja et mälestused ning kogemused ei pruugi olla salvestatud meie aju konkreetses asukohas, vaid mingis kvanttasemel või universaalses mälus, on filosoofiliselt ja teoreetiliselt intrigeeriv. Selline idee kajastab mitmeid teooriaid ja arusaamu, mis ulatuvad teaduslikest kuni spirituaalseteni. Vaatleme seda kontseptsiooni lähemalt.
Universum kui Teadvus
1. Panpsühhism: See filosoofiline vaade väidab, et teadvus on universumi fundamentaalne ja universaalne omadus. Panpsühhismi järgi võib kõigil asjadel, ka kõige väiksematel osakestel, olla mingi teadvuse vorm. Kui rakendada seda universumile, võib see tähendada, et universum ise on mingil moel teadlik või omab teadvust.
2. Holism: Universumi kui terviku vaatlemine, kus kõik on omavahel seotud ja miski ei eksisteeri isoleeritult. Holismi kontekstis võiks universumi teadvus olla mingisugune üleulatuv süsteem, mis integreerib kõikide asjade, sealhulgas elusolendite teadvused.
3. Kvantfüüsika ja Teadvus: Mõned kvantteooria tõlgendused, nagu näiteks Roger Penrose’i ja Stuart Hameroffi teooria (ORB, Orchestrated Objective Reduction), pakuvad, et teadvus võib tekkida kvanttasemel toimuvatest protsessidest neuronites. See avab ukse spekulatsioonidele, et ehk toimub midagi sarnast ka universumi laiemas skaalas.
Mälestuste ja Kogemuste “Salvestamine”
Kui eeldame, et universum ise võib omada teadvust või olla interaktiivne teadvuste kogum, võivad mälestused ja kogemused olla “salvestatud” või eksisteerida mingis mittemateriaalses, kvanttasemel mõõtmes, mida me veel ei mõista:
1. Mittemateriaalne Mälu: Võib-olla mälu ei asugi füüsiliselt meie ajus, vaid on osa suuremast teadvuse väljast, mis on ühendatud kogu universumiga. Selline mõte pakub alternatiivi klassikalisele arusaamale, et mälu on ainult bioloogiline ja aju-põhine.
2. Universaalne Väli: Mõned teooriad, nagu Rupert Sheldrake’i “morfogeensed väljad”, pakuvad, et sarnased mustrid ja käitumised on salvestatud mingis universaalses väljas, mis mõjutab kõiki sarnaseid süsteeme. See võib olla veel üks viis, kuidas mälestused ja kogemused võivad olla “salvestatud” väljaspool indiviidi aju.
Kokkuvõtteks
Kuigi praegune teaduslik konsensus ei toeta veel ideed universumist kui teadvusest või kvantmälust, pakuvad sellised mõtted huvitavaid alternatiive ja inspireerivad uusi uurimisvaldkondi. Need ideed kutsuvad meid mõtlema universumi ja meie endi olemuse üle sügavamalt ja laiemalt, uurima piire, mis eraldavad teadust, filosoofiat ja spirituaalsust.