🌟„Täiuslik armastus ajab hirmu välja.“
— 1. Johannese kiri 4:18
🌟Sissejuhatus
On hetki, mil me seisame oma hirmu ees ja tunneme, et valgus on kaugel.
Me otsime kaitset, tuge ja kinnitust —
unustades, et meis endis põleb tuli, mida ükski vari ei suuda kustutada.
See tuli on armastus, mille allikas ei ole teises inimeses, vaid Jumala hinguses meis.
Püha Johannes ütleb: „Seal, kus on armastus, ei ole hirmu.“
Need sõnad ei räägi romantikast ega sentimentaalsusest — need räägivad vabanemisest.
Kui me elame armastuse valguses, ei saa hirm enam juhtida meie samme,
sest valgus ei võitle pimedusega – ta lihtsalt muudab selle nähtavaks ja kaotab.
🌟 Elutarkuse vahetus – Õpetaja ja Õpilane
Õpilane: Õpetaja, miks tundub, et hirm ja armastus käivad alati koos?
Kui ma armastan, siis ma ka kardan — kaotada, haiget saada, jääda üksi.
Õpetaja: Hirm käib seal, kus armastus on veel seotud omamisega.
Kui armastus muutub puhtaks — kui see on andmine, mitte klammerdumine —
siis hirmil ei ole enam kohta.
„Seal, kus on armastus, ei ole hirmu.“ — Püha Johannes (1Jh 4:18)
Õpilane: Aga kuidas armastus saab hirmu välja tõrjuda?
Õpetaja: Armastus ei võitle hirmuga.
Ta lihtsalt valgustab.
Kus on valgus, seal ei saa pimedus pĂĽsida.
Kui sa hakkad elama armastusest, mitte hirmust, muutub su maailm — mitte väljast, vaid seest.
Ă•pilane: Siis on armastus rohkem kui tunne?
Ă•petaja: Just. Armastus on olek, mitte emotsioon. See on vaimne selgus, kus sa tead, et sa oled hoitud.
Ja see teadmine on tugevam kui ĂĽkski hirm.
🌟 Lõppsõna: Armastus ei hävita hirmu läbi jõu, vaid läbi kohalolu.
Kui sa lubad armastusel oma südames kasvada, kaob hirm nagu öö udu hommikuses valguses.
Tõeline armastus ei ole sõltuvus ega vajadus,
vaid valgus, mis näitab sulle, kes sa oled, kui sa enam ei karda.
Ja sel hetkel, kui hirm kaob, jääb alles ime – sinu enda puhas, jumalik olemus.
„Kus armastus elab, seal ei ole vaja kaitset.
Sest valgus ei vaja kilpi – ta on ise oma kaitse.“ 🌸🌟🌟