Vanas pärimuses öeldakse: „Kui üks küünal süttib, võivad sajad teised saada sellest leegist.“
See tõrvaaugu mõistujutt on just selline küünal. See õpetab, et tõeline muutus ei sünni mitte teisi õpetades ega nende üle kohut mõistes, vaid omaenda olemust puhastades ja rahu kiirates.
Dialoog
Õpilane: Õpetaja, mis tähendab see tõrvaauk, kus inimesed raskelt liiguvad ja määrduvad?
Õpetaja: Tõrvaauk on sümbol harjumustest, hirmudest ja uskumustest, mida peetakse elu paratamatuseks. See on nagu nähtamatu raskus, mis muudab sammud loiuks ja südame raskeks.
Õpilane: Aga kuidas on võimalik, et mõni jääb selles puhtaks?
Õpetaja: See on kingitus – teadlikkus. Kui inimene taipab, et ta pole olemuselt määrdunud, vaid ainult kaetud kihiga, saab ta õppida elama nii, et tõrv enam ei kleepu. See on sisemine valgus, mis ei lase pimedusel enam sind katta.
Õpilane: Aga kas teised ei hakka kadestama, kui üks neist kõnnib puhtana?
Õpetaja: Alguses võivad nad tõesti imestada või eemale hoida. Kuid Epiktetos ütles: „Inimene ei ärritu asjade või inimeste peale, vaid oma arvamuse peale neist.“ Kui nad näevad, et puhtus pole illusioon, vaid tõde, hakkavad nad küsima: „Kuidas see on võimalik?“ Ja siis avastavad nad, et kingitus on neilegi saadaval.
Õpilane: Kas piisab tõesti ühest inimesest, et teised muutuksid?
Õpetaja: Just nii. Laozi õpetas: „Tuhande miili tee algab ühest sammust.“ Kui üks sammib rahu ja valguse teel, muutub rada ka teistele nähtavaks – mitte jõuga, vaid eeskujuga.
Pärimuslik kujund
Rahvajutt räägib allikast, mille vesi oli nii selge, et kes kord seda jõi, selle janu ei olnud enam kunagi endine. Algul jõi sealt vaid üks rändur, kuid tema värskus ja rõõm hakkasid paistma kaugele. Inimesed ei läinud allika juurde seepärast, et rändur neid sundis, vaid seepärast, et nad nägid temas uut elu. Nii avastas terve küla lõpuks, et allikas oli kogu aeg olnud nende kodu kõrval.
„Tõrvaaugu lugu“ õpetab, et muutus ei sünni käsust ega jõust, vaid eeskujust ja valgusest. Kui inimene puhastab enda seest hirmud ja uskumused, mis teda raskeks teevad, hakkab tema selgus loomulikult mõjutama teisi.
Piiblis on öeldud: „Te olete maailma valgus. Ei saa jääda varju linn, mis on mäe otsas.“ (Mt 5:14)
Kui sinu valgus süttib, ei saa seda keegi varjata – ja sinu valgusest hakkavad süttima ka teiste küünlad.
Õpetaja: Pea meeles, õpilane – kui sa muudad ennast, hakkab sinu ümber muutuma maailm. Mitte seepärast, et sa sundisid seda, vaid seepärast, et valgus on nakkav.
Selle loo inspiratsioon pärineb raamatust „Krayoni mõistujutud“, kus tõrvaaugu metafoor avab inimese sisemise muutuse väe.