đAlandlikkus ei tĂ€henda enda vĂ€hendamist. See tĂ€hendab oskust nĂ€ha, et iga inimene kannab nĂ€htamatut lugu, oma rÔÔme ja kannatusi, vĂ”ite ja kaotusi.
Ălbus sĂŒnnib sageli siis, kui inimene vaatab ainult oma teed ega pĂŒĂŒa mĂ”ista teise teekonda. Alandlikkus algab hetkest, mil inimene kĂŒsib: âMis siis, kui mina oleksin tema asemel?â
Vana tarkus ĂŒtleb, et enne inimese ĂŒle otsustamist tuleks kĂ”ndida mĂ”nda aega tema saabastes. Alles siis hakkame nĂ€gema seda, mida silm esmapilgul ei mĂ€rka.
đ Filosoofide tarkus
âUhkus teeb inimese kunstlikuks, alandlikkus teeb ta tĂ”eliseks.â â Thomas Merton
âKui soovid end tĂ€iustada, alusta sellest, et pead end ebatĂ€iuslikuks.â â Augustinus
âKĂ”ige rohkem teab see, kes mĂ”istab, kui vĂ€he ta teab.â â Sokrates
âUhkus muretseb selle pĂ€rast, kes on kĂ”rgem. Alandlikkus rÔÔmustab selle ĂŒle, mis on Ă”ige.â â C. S. Lewis
âOle teiste suhtes leebe, sest iga inimene peab oma nĂ€htamatut lahingut.â â Platon
âKes mĂ”istab iseennast, ei tunne vajadust teisi alandada.â â Laozi
đPiiblitarkused
âUhkus on enne langust ja kĂ”rkus enne komistust.â
âOlge alandlikud ja pidage ĂŒksteist ĂŒlemaks kui iseennast.â
âJumal paneb vastu ĂŒlbeile, aga alandlikele annab armu.â
âMiks sa nĂ€ed pindu oma venna silmas, aga palki oma silmas ei mĂ€rka?â
âKes ennast ĂŒlendab, seda alandatakse, ja kes ennast alandab, seda ĂŒlendatakse.â
đKonstellatsioonitarkused
âą Ălbus sĂŒnnib sageli siis, kui inimene ei taha nĂ€ha oma valu.
âą See, kes vaatab teistele ĂŒlevalt alla, ei nĂ€e enam nende lugu.
⹠Alandlikkus tÀhendab oma koha vÔtmist, mitte kÔrgemale ega madalamale tÔusmist.
âą SĂŒsteemis sĂŒnnib rahu siis, kui inimene lĂ”petab kohtumĂ”istmise ja hakkab mĂ”istma.
âą Tihti kritiseerime teises seda, mida pole endas veel tervendanud.
⹠Teise saatust ei saa mÔista enne, kui austad tema teekonda.
⹠Iga inimene kannab koormat, mida vÀlised silmad ei nÀe.
đReikitarkused
âą SĂŒdameenergia avaneb siis, kui hinnangud vaikivad.
âą Ălbus sulgeb energia voolu, alandlikkus laseb sellel liikuda.
⹠Kaastunne algab hetkest, mil lÔpetame vÔrdlemise.
âą Tervendamine sĂŒnnib mĂ”istmisest, mitte ĂŒleolekust.
âą Mida avatum on sĂŒda, seda vĂ€hem vajab inimene tĂ”estada oma tĂ€htsust.
âą Armastav energia ei kĂŒsi, kes on parem vĂ”i halvem.
đEesti pĂ€rimustarkused
âą Ăra naera teise muret, enne kui oled tema koormat kandnud.
⹠VÔÔras king pigistab alati rohkem kui oma.
âą Tark ei mÔÔda inimest tema riiete, vaid tema sĂŒdame jĂ€rgi.
⹠KÔrge puu saab kÔige tugevama tuule.
âą Tasane vesi on sĂŒgav.
âą Suur suu ei tee inimest suureks.
⹠Kes teist mÔistab, sellele avaneb ka iseenda mÔistmine.
đVanasĂ”nad
âą Enne kui kedagi hukka mĂ”istad, kĂ”nni ĂŒks miil tema kingades.
⹠Uhkus kÀib enne langust.
âą Tark kuulab, rumal kuulutab.
⹠Kes teist auku kaevab, vÔib ise sinna langeda.
⹠Inimest ei tunta sÔnade, vaid tegude jÀrgi.
⹠Mida kÔrgemale ronid, seda ettevaatlikumalt pead astuma.
đTarkusepeeglid
Alandlik inimene ei arva, et ta on teistest vÀiksem. Ta lihtsalt ei pea ennast teistest suuremaks.
Ălbus vaatab inimese vĂ€limust. Alandlikkus pĂŒĂŒab nĂ€ha tema lugu.
Ălbus kĂŒsib: âMiks ta selline on?â
Alandlikkus kĂŒsib: âMida ta on pidanud lĂ€bi elama?â
Ălbus mĂ”istab kohut. Alandlikkus pĂŒĂŒab mĂ”ista.
Ălbus nĂ€eb erinevusi. Alandlikkus nĂ€eb ĂŒhist inimlikkust.
đLĂ”ppsĂ”na
VÔib-olla ei ole suurim tarkus mitte teadmises, vaid mÔistmises.
MÔistmises, et iga inimene kannab nÀhtamatut seljakotti tÀis kogemusi, rÔÔme, hirme, kaotusi ja lootusi.
Kui me ei ole kunagi kÀinud tema teed, ei tea me, kui raske vÔi kerge see oli.
SeepĂ€rast ĂŒtleb vana tarkus: âĂra mĂ”ista inimest enne, kui oled mĂ”nda aega kĂ”ndinud tema saabastes.â
Ja sageli juhtub siis midagi imelist.
KohtumÔistmine muutub kaastundeks.
Ălbus muutub alandlikkuseks.
Ja vÔÔrastest saavad inimesed, keda me lÔpuks mÔistame.
đ đ đ

