TARKUS

1. Etümoloogia

Sõna tarkus tuleneb sõnast tark.
Sõna tark on vana läänemeresoome päritolu sõna ja tähistab inimest, kes mõistab, näeb seoseid või oskab õigesti tegutseda.
Järelliide -us viitab omadusele või seisundile.
Seega tähendab tarkus seisundit või omadust, kus inimene suudab mõista ja teha kaalutletud otsuseid.

Oluline nüanss:
Tarkus ei tähenda ainult teadmiste hulka.
Sageli tähendab see võimet kasutada teadmisi õigel viisil.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab tarkus:
sügavat arusaamist,
elukogemust,
oskust teha häid otsuseid.

Tarkust seostatakse sageli:
kogemuse,
mõistmise,
ja tasakaaluka tegutsemisega.

Oluline semantiline eristus:
Tarkus ≠ ainult teadmine.
Tarkus ≠ ainult intelligentsus.

Tarkus on teadmiste, kogemuse ja arusaamise ühendus.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab tarkus:
sügavamat mõistmist,
selget nägemist,
oskust näha tervikut.

Paljudes kultuurides on tarkust sümboliseeritud:
vanade õpetajate,
valguse,
või selguse kujunditega.

Need sümbolid viitavad sellele, et tarkus on seotud võimega näha kaugemale kui hetkeline olukord.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub tarkus inimese tegudes ja otsustes.

Näiteks:
rahulik ja läbimõeldud käitumine,
õigel ajal tehtud otsused,
võime vältida tarbetuid konflikte.

See on tarkuse nähtav väljendus.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib tarkus arusaamise ja kogemuse kaudu.

Inimene märkab:
mustreid,
seoseid,
ja tagajärgi.

See võimaldab tal näha olukordi laiemas kontekstis.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole tarkust kui isiklikku omadust.

Seal on ainult:
süsteemide toimimine,
mustrite kujunemine,
ja tasakaalu otsimine.

Tarkust võib mõista kui võimet tajuda neid mustreid ja tegutseda nendega kooskõlas.

——————————————————————————–

5. Tarkuse mehhanism

Tarkus kujuneb tavaliselt läbi mitme teguri koosmõju:
teadmised ja kogemus,
tähelepanu ja märkamine,
refleksioon ehk mõtlemine oma kogemuste üle.

Kui inimene õpib oma kogemustest, võib tekkida sügavam arusaamine, mida nimetatakse tarkuseks.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks noor inimene küsib vanemalt tuttavalt nõu keerulise olukorra kohta. Ta räägib pikalt sellest, kuidas keegi on teda solvanud ja kuidas ta tahaks kohe vastata sama teravalt.

Vanem inimene kuulab rahulikult ja ei kiirusta vastusega. Mõne aja pärast ütleb ta lihtsalt: „Mõtle korraks, kas see vastus muudab midagi paremaks.“

Noor inimene jääb hetkeks vaikseks. Ta oli valmis kohe reageerima, kuid see küsimus paneb teda olukorda teistmoodi vaatama. Ta mõistab, et kiire vastus võib küll anda hetkeks rahuldust, kuid see võib ka probleemi süvendada.

Sellistes väikestes vestlustes ilmneb sageli see, mida nimetatakse tarkuseks. See ei pruugi olla pikk õpetus ega keeruline teooria. Sageli on see lihtsalt oskus näha olukorda veidi kaugemalt ja aidata teisel inimesel seda sama näha.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Filosoofilises mõttes:
Tarkust on peetud üheks olulisemaks inimlikuks omaduseks.

Psühholoogilises vaates:
Tarkus on seotud kogemuse ja refleksiooniga.

Kultuurilises traditsioonis:
Tarkust seostatakse sageli vanuse ja elukogemusega.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Tarkus ei ole:
ainult teadmised,
ainult intelligentsus,
ainult kogemus.

Tarkus on:
sügav arusaamine,
võime näha seoseid ja tagajärgi,
oskus tegutseda tasakaalukalt ja läbimõeldult.