VASTUTUS

Sõna
“vastutus” päritolu on seotud ladina keelega. See tuleneb ladina sõnast
“responsum,” mis tähendas alguses vastust või vastutundlikkust. Hiljem
arenes sõna “responsabilitas,” mis viitas kohustusele või kohustuste
kandmisele.
Sõna “vastutus” on moodustatud ladina sõna “responsum” juurest koos
lõpulise elemendiga “-tus,” mis väljendab seisundit või omadust. Seega
peegeldab “vastutus” algupäraselt ideed vastuse andmisest, vastutundest
ja kohustuste täitmisest.
Üldiselt on sõna “vastutus” seotud kohustuse, kohustuse ja
vastuseisundiga, mis kajastub individuaalses või kollektiivses
vastutuses. See mõiste on olnud oluline erinevates kultuurides ja
ajastutes, kujundades arusaama isiklikust vastutusest ja moraalsest
kohustusest.