ELU

Sõna “elu” päritolu on seotud vanakreeka keelega. See pärineb kreeka sõnast “zoe” (ζωή), mis tähistab “elule”, “elusolendile” või “elamisele”. Vanakreeka filosoofid kasutasid seda sõna, et väljendada elu olemust ja fenomeni. Sõna “elu” on hiljem jõudnud mitmetesse keeltesse, kandes endaga kaasas tähendust, mis puudutab organismide eksistentsi, tegevust ja elamist. Algse mõistena on see seotud elu olemuse ja aktiivsusega.