HING

Sõna “hing” päritolu ulatub samuti vanakreeka keelde. See tuleneb kreeka sõnast “psukhē” (ψυχή), mida on kasutatud tähenduses “hing”, “elu” või “elujõud”. Algupäraselt viitas see mõiste hingamisele või tuulele ning hiljem kujunes välja laiem tähendus, mis hõlmas elu põhiolemust ja indiviidi vaimset aspekti.

Vanakreeka filosoofias ja mütoloogias oli hing sageli seotud inimese eksistentsi ja teadvusega. Sõna “hing” on säilinud erinevates kultuurides ja religioonides, kandes endas erinevaid tähendusi, sealhulgas vaimset või surematut osa inimesest. Algupäraselt võib seda mõista kui elu jõudu või vaimset olemust.