ARMASTUS

KOKKUVÕTE: ATMASTUS = SOOJUS – PÕLETAMINE – ARM – HAAV

Sõna “armastus” pärineb vanast germaani keelest, kus see oli väljendatud kui “armō”. See omakorda on seotud indoeuroopa juurega h₂erh₃-, mis seostub tähendustega nagu “soojus” ja “põletamine”.

Eestikeelne sõna “arm” pärineb samuti läänemeresoome keelte ühisest tüvest. See on seotud kiindumuse, hoolimise ja soojusega ning on seega otseselt seotud mõistega “armastus”.

Sõna “arm” eestikeelses kontekstis võib tähendada nii kiindumust kui ka haava. Selle kahetise tähenduse päritolu on seotud läänemeresoome keelte ajaloolise arenguga, kus sarnase kõlaga sõnad on omandanud erinevad tähendused. “Arm” haava tähenduses on seotud ka mõistega “armas” kui kahjustus või lõige.