🤎Olen see, mida vaikselt kaotan – Pärimustarkuste Instituut

Eesti vanasõna ütleb: „Tühja koha asemele tuleb uus.“ Kaotus on elu lahutamatu osa. Mõnikord kaotame midagi järsku ja valusalt, mõnikord vaikselt, peaaegu märkamatult. Just need vaikselt kaotatud asjad – harjumused, illusioonid, tühjad ootused – kujundavad meid salajas kõige rohkem. Nad jätavad meie sisse ruumi, mille kaudu saab tulla midagi uut.

🤎Elutarkuse vahetus

Õpilane: Õpetaja, miks ütled, et olen see, mida ma vaikselt kaotan?

Õpetaja: Sest kaotus näitab, kes sa oled ilma selleta, mis on ära võetud. Ja just see „ilma“ kujundab sinu olemust.

Õpilane: Aga kuidas saab kaotus mind paremaks muuta?

Õpetaja: Kui kaotad selle, mis sind koormas, saad kergemaks. Kui kaotad selle, mis sulle oli kallis, õpid, mis on asendamatult sinu sees.

Õpilane: Kas kaotus on siis kingitus?

Õpetaja: Mitte alati, aga sageli on ta tee puhastaja. Vaikne kaotus – see, mida ei kuulutata ja millest ei tehta suurt numbrit – õpetab rohkem kui suur draama.

Õpilane: Ja kuidas ma tean, et kaotatud asi oli aeg kaotada?

Õpetaja: Kui see, mis kadus, ei hoia sind enam tagasi ja sinu hing saab hingata vabamalt, siis oli see õige kaotus.

🤎„Olen see, mida vaikselt kaotan“ tähendab, et kaotused – eriti need, mida keegi ei näe ega mõõda – kujundavad meie iseloomu ja avavad uksi muutustele. Pärimus räägib mehest, kes iga kevad viskas oma aitadest välja kõik, mida ta aasta jooksul polnud kasutanud. Ta ütles: „Kui ma ei ole seda vajanud, on see võtnud minu ruumi asjata.“ Sama on ka meie elus – vaikselt kaotatud asjad annavad ruumi sellele, mis on tõeliselt vajalik.

#Elutarkusevahetus