Iseenesestmõistetavus on peen ja kõikjal esinev fenomen, mis puudutab elu igat aspekti – alates pisimatest igapäevastest mugavustest kuni oluliste suhete ja võimalusteni. See on hetk, kui me hakkame pidama mõnd asja, inimest või olukorda nii loomulikuks ja püsivaks, et me ei märka nende tegelikku väärtust.
Iseenesestmõistetavus tõstab pead siis, kui puudub teadlikkus ja tähelepanu. See võib avalduda erinevates vormides: elades kiiret elu, unustame hinnata tervist; pühkides üle hooliva sõna, jääb meil märkamata selle soojus; pidades suhted iseenesestmõistetavaks, kaotame võimaluse neid kasvatada.
Kuid nagu iga teine eluõppetund, on ka iseenesestmõistetavus võimalus õppimiseks. See kutsub meid peatuma, vaatama sissepoole ja esitada endale kĂĽsimusi: “Mida ma olen pidanud iseenesestmõistetavaks? Kuidas saaksin olla tähelepanelikum ja tänulikum?”🌹