Funktsionaalfilosoofiline vastus
Kui inimene küsib: „Miks mina pean juhtima peret – mees ei saa lihtsalt sellega hakkama?“, siis funktsionaalfilosoofia ei tõtta süüdistama ei meest ega naist.
Ta vaatleb juhtimise funktsiooni, mitte soorolli.
Peret saab juhtida nii naine kui mees – kuid juhtimise olemus ja loogika on erinevad.
Funktsionaalne harmoonia ei sünni sellest, kes juhib, vaid kuidas juhtimine vastab olukorra vajadusele.
Juhtimine ei ole võim, vaid suunamine
Funktsionaalses mõttes on juht:
see, kes tajub tervikut
see, kes hoiab tasakaalu
see, kes märkab, kuhu süsteem liigub
Kui üks partneritest tajub süsteemi paremini, siis on loomulik, et juhtimisfunktsioon kaldub tema poole – sõltumata soost.
Mehe ja naise juhtimisloogika on erinev
Üldistades (mitte absolutiseerides):
Mehe juhtimine on sageli:
suunale ja struktuurile orienteeritud
eesmärgipõhine
stabiliseeriv ja raamiv
Naise juhtimine on sageli:
protsessipõhine
emotsionaalse ja suhtevälja tunnetusega
kohanduv ja voolav
Kui olukord peres nõuab:
tundlikkust
paindlikkust
mitme tasandi samaaegset hoidmist
siis võib juhtimine loomulikult liikuda naise kätte.
„Mees ei saa hakkama“ ei tähenda „mees on nõrk“
Sageli ei ole probleem võimekuses, vaid:
rolli ebaselguses
ootuste konfliktis
sisemises vasturääkivuses tema loomuliku funktsiooniga
Kui mees tunneb, et:
temalt oodatakse juhtimist viisil, mis ei ole talle omane
iga otsus toob kaasa kriitika
tema panust ei tajuta väärtusena
siis ta taandub, mitte ei kuku läbi.
Kui naine juhib, vajab see teadlikkust
Naise juhtimine toimib hästi siis, kui:
see ei muutu kontrolliks
see ei tühista mehe väärikust
mees saab kanda oma loomulikku rolli (tugi, teostaja, hoidja, stabiliseerija)
Juhtimine ei tähenda kõigi otsuste tegemist üksi.
See tähendab tasakaalu hoidmist rollide vahel.
Lahendus ei ole „kes juhib“, vaid „kuidas juhtimine ja vastutus jaotub“
Funktsionaalne harmoonia tekib siis, kui:
juhtimine liigub vastavalt olukorrale
partnerid usaldavad teineteise tugevusi
keegi ei pea kandma rolli, mis ei ole talle loomulik
Mõnes peres juhib rohkem naine.
Mõnes mees.
Mõnes liigub juhtimine ajas edasi-tagasi.
Kõik need on terved variandid, kui süsteem püsib tasakaalus.
Kokkuvõte
Kui tunned, et pead peret juhtima, ei tähenda see, et mees oleks ebaõnnestunud.
See tähendab, et sinu funktsioon on praegu aktiivsem.
Küsimus ei ole:
„Miks tema ei juhi?“
vaid:
„Kuidas saame juhtimise ja vastutuse jaotada nii, et kumbki ei kaotaks oma olemust?“
Kui juhtimine teenib peret, mitte ego, siis leiab funktsionaalne harmoonia alati oma kuju.
Kuidas otsida rolle nii, et mitte tekitada konflikti?
Funktsionaalfilosoofia järgi ei ole peres hierarhilisi rolle, vaid vastastikku vajalikud funktsioonid, ülessanded.
Ükski roll ei ole teisest vähem oluline – nad on erinevad, mitte ebavõrdsed.
Konflikt tekib mitte rollidest, vaid sellest, kui:
rollid on segased
rollid kattuvad tahtmatult
või keegi kannab rolli, mis ei ole temale loomulik
Ära jaga rolle väärtuse, vaid sobivuse järgi
Roll ei ole autasu ega koorem.
Roll on koht, kus inimene on kõige loomulikum ja tugevam.
Küsi:
Kes märkab süsteemi tervikuna?
Kes hoiab igapäevase stabiilsuse?
Kes toob selguse otsustesse?
Kes loob emotsionaalse turvatunde?
Kui roll lähtub sobivusest, kaob võrdlemine.
Erista vastutus ja kontroll
Vastutus on hoolimine.
Kontroll on hirm.
Kui üks partner võtab vastutuse, kuid teine tunneb end kontrollituna, tekib konflikt.
Lahendus:
nimeta vastutus selgelt
jäta teisele teostusvabadus
Luba rollidel ajas liikuda
Peres ei ole rollid kivisse raiutud.
Elu toob:
laste sünni
töökoormuse muutuse
tervise või energia kõikumise
Funktsionaalne pere lubab rollidel liikuda vastavalt olukorrale, ilma süü või häbita.
Tunnusta nähtamatut rolli
Kõige alahinnatumad rollid on:
emotsionaalse tasakaalu hoidmine
pinge ennetamine
suhete „liim“
Kui neid ei märgata, tekib kibestumine.
Lahendus:
sõnaline tunnustus
märkamise kultuur
tänu, mitte iseenesestmõistetavus
Ärge võistelge juhtimise pärast
Juhtimine ei ole trofee.
Kui mõlemad püüavad juhtida samal viisil, tekib vastasseis.
Kui kumbki juhib oma loomulikul moel, tekib tasakaal.
Kokkuvõte
Konfliktivabad rollid ei sünni kokkuleppest, vaid mõistmisest.
Kui peres on selge, et:
iga roll on vajalik
keegi ei ole „teise all“
juhtimine ja hoolimine on jagatud
siis rollid ei lahuta –
nad hoiavad peret koos.
