Sissejuhatus
Eesti vanasõna on vana hõbe – mitte sellepärast, et ta oleks läikiv, vaid seepärast, et ta on ajas proovile pandud. Vanasõna ei valeta; ta ei püüa meeldida, vaid peegeldab elu nii, nagu see on.
Teesklus ja salalikkus on inimloomuse varjuküljed, mida rahvatarkus on märganud juba ammu. Seal, kus sõnad on magusad, ei pruugi süda olla selge. Seal, kus nägu on vaga, võib tegu olla kiskjalik. Eesti vanasõnad ei süüdista, vaid hoiatavad: ära usu ainult silma ja kõrva, õpi nägema sügavus
1. Näivus ja petlik välimus
Need vanasõnad rõhutavad, et väline ei võrdu sisemisega.
-
Kõik ei ole kuld, mis hiilgab.
-
Iga punane mari ei ole mitte maasikas.
-
Ei ole kõik mesi, mis tilgub.
-
Ega kõik ei ole laululinnud, kel hiilgavad suled.
-
Kõik pole käid, kes “kuku” laulavad.
Tarkus: ilu, magusus ja sära võivad olla mask.
2. Magus keel ja tige meel
Siin paljastub sõnade ja südame lahknemine.
-
Suu ees sõber, selja taga vaenlane.
-
Mesi suus, sapp südames.
-
Linnumesi keele peal, ussiviha keele all.
-
Libe keel, tige meel.
-
Kes kiidab, see petab.
-
Libekeelne on südame varas.
Tarkus: sõnad võivad olla tööriistad, mitte tõe kandjad.
3. Vaga nägu, peidetud kiskja
Vanasõnad, mis kasutavad loomametafoore, et näidata varjatud ohtu.
-
Vaga nägu, hundi hambad.
-
Lamba nägu, hundi tegu.
-
Hundi hambad on alati lamba villades peidus.
-
Vaga lammas, karu tembud.
-
See koer ikka hammustab, kes saba liputab.
Tarkus: tõeline loomus avaldub tegudes, mitte hoiakus.
4. Vaikus, sügavus ja varjatud oht
Need ütlused hoiatavad rahuliku pealispinna eest.
-
Vaga vesi, sügav põhi.
-
Mida selgem vesi, seda segasem põhi.
-
Vagase vee sees on palju mutakaid.
-
Seisvas vees on madu.
-
Tasasel tasase tembud.
Tarkus: suurim salalikkus ei tee häält.
Lühike mõte
Eesti vanasõna õpetab: ära karda kibedat tõde, karda magusat valet.
Parem koirohi suus kui sapp südames.
Lõppsõna
Teesklus ei ela lärmis, vaid viisakuses. Salalikkus ei hüüa, vaid naeratab.
Eesti rahvatarkus ei kutsu meid kahtlustama kõiki, vaid ärkama iseendas. Kui meel on selge ja süda vaikne, hakkame märkama, kus mesi on tõeline ja kus ainult keelel.
Vanasõna ei nõua uskumist – ta kutsub nägema.