Kord tuli zeni munga juurde üks meretagune külaline. Munk kostitas teda teega. Teetass ise oli tilluke ning tassikõrv õhuke kui paber. Niipea kui külaline tassikõrvast kinni võttis, murdus see katki.
“Miks te endale nii õhkõrnad teetassid olete valmistanud?” küsis nördinud, ent samas piinlikkust tundev reisiline.
“Mitte tass ei ole liiga õrn,” vastas munk oma teed rüübates. “vaid teie ei oska sellega ümber käia.”
Kõik taandub sellele, kuidas elu kohtled. Elu on just selline, nagu ta on. Kui oled elu suhtes kaastundlik, tänulik ning õrn, siis leiad, et iga tükike elust on imekaunus ning elu on sulle igati pühendunud ning truu.
Õpi armastama elu just niisugusena, nagu ta on.
Õpi kuulama elu ning hinda tema poolt sulle teada antut.
On päris naljakas, kuid ometi tõsi, et kui märkad, mida elu on sinu jaoks ettevalmistanud, kui hakkad end selle järgi seadma, siis saabki kõik kulgema sujuvalt ning sulle sobivalt.
Kui aga elule haiget teed ning tema vastu võitlema hakkad, siis tõmbub elu oma võimalustega sinust eemale.
Seega vastus pärimusele: “Miks sa mind kiusad, elu?” algab küsimusega: “Miks sa ise elu kiusad?”
Ära kahjusta seda, mida tahad alal hoida – kui sa üldse millestki hoolid.
Hoidu vägivaldsetest mõtetest.
Hoidu vägivaldsetest tunnetest.
Hoidu vägivaldsetest sõnadest.
Hoidu vägivaldsetest tegudest.
Ela. Armasta. Naera. Anna. Kuidas?
Hinga. Naerata. Ole mõtluses. Alusta.
Ela just nii, nagu oled sisimas soovinud. Oled selle ära teeninud.
Om Swami