Rikkal mehel oli üksainus poeg. Tulevane pärija elas lõbusat ja muretut elu. Noormehel oli palju sõpru ja maja alati ahvast täis. Igal õhtul kõlas muusika ning laud oli lookas hõrgutavatest toitudest. Poja selline eluviis tegi isa murelikuks, eriti just suur sõprade hulk. Ta püüdis mitmel korral pojaga sellest juttu teha, too aga vastas, et sõpru ei saa kunagi olla liiga palju.
Noormees imeilusat neidu ja nad otsustasid abielluda.
Isa pakkus pojale abi pulmade korraldamiseks ja tegi ettepaneku, et saadab ise laiali kutsed sõpradele. Poeg nõustus.
Jõudis kätte pidulik päev, aga ühtegi sõpra ei olnud. Hämmeldunud poeg küsis isalt, ka ta ikka saatis kõik kutsed välja.
“Jah, saatsin kutsed kõigile su sõpradele,” ütles isa. “Tõsi, pulmateate asemel oli selles palve sulle appi tulla. Näed nüüd, mis välja tuli.”
Tõeline sõber on see, kes toetab ja seisab alati igas olukorras.
Sebastian Barry on kord öelnud: “Tundub aga, et mõni sõprus, kuigi tugev ja huvitav, kestab ainult üsna lühikest aega ning seda ei saa pikendada”.
John Hay on öelnud: “Sõbrad on elu päikesepaiste“.
Vene vanasõna ütleb: “Ütle mulle, kes on sinu sõbrad, ja ma ütlen, kes sa ise oled“.
