Armastus on maagia, positiivne jõud….
Kui mina kasvasin, siis oli armastus midagi erilist, mis sündis mehe ja naise vahel, millest sai raamatutest loetud. See oli oma olemuselt suletud ning seda avalikult ei väljendada oli natuke häbiasi. Sellest räägiti salamisi. Kui kallimaga oli hirmus hea olla, siis juhtus ka, et võeti süda rindu ja tunnistati: “Ma armastan sind.” Seda ei söendatud öelda korduvalt, sest siis võisid sõnad ära kuluda.
Palju aastaid tagasi küsisin ma oma emalt: “Miks sa pole mulle kunagi öelnud, et sa mind armastad?” “Sa ju tead seda niigi,” kostis tema. “Aga miks sa seda kunagi välja ei öelnud?” küsisin ma uuesti. “Niisugustest asjadest ei räägita.”
Arvati, et armastus kaotab oma maagia, kui teda väljendada.
Lena Kristika Tuulse “Elurõõm!