Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. eda’ õpetus juhatab, […]
Eesti vanasõna – kasvatus, karistus Read More »
Tarkus on enam kui rikkus. Tarkus on hinge tervis. Tarkus läheb takkapoolt sisse. Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. Kes enne nii tark kui pärast. Lõpul igaüks tark. Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro Maailm läheb vanemaks,
Eesti vanasõnad – tarkus, mõistus Read More »
Mesi peiul, viha naisemehe suus. Mesi suus, sapp südames. Meega püütakse maiast. Mesileib minnes, saiakakk saades. Mesi karu lõksu meelitab. Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub). Magus petab maia ära. Maius mao põletab. Maias maitseb, kärsitu katsub. Meega püütakse maiast. Suu ees magus, selja taga mõru.
Eesti vanasõnad – mesi maius Read More »
Ega ema vits lapsele liiga tee. Ema edevus, tütre takistus. Ema hellitab, isa karistab. Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. Ema pilli tantsib pere. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt Ema sureb, isa põgeneb. Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. Ema tuntud, isa tundmata. Ema väga vana, tütar liiga noor.
Eesti vanasõnad – ema Read More »
Suu on südame tulk (mõõt). Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. Lahtine suu ei jää nälga. Ega suu kulu. Suule kui hunt, tööle kui sant. Suu suurem kui mees (naine) ise. Ega suu sarvest ole. Pea pool suud kinni! Kes suud ei-oskaspidada, peab
Eesti vanasõnad – suu Read More »
Habe kasvab kärmemini kui aru. Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. Habe vanataadi ilu.
Eesti vanasõnad – habe Read More »
Silm kuningas, käsi tegija. Silm on hinge peegel. Silm on ihu küünal. Silmad jäid õue. Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab. Silmad näevad enam kui silm. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Ega oma silm peta. Võta silm näppu, — küll siis seletad. Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
Eesti vanasõnad – silm Read More »
Inimene ei kasva karistuseta. Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks. Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. Inimene õpib niikaua kui elab. Inimene püüab ikka
Eesti vanasõnad – inimene Read More »
Sinu kodu on seal, kus su mõtted on rahulikud. Ainult võõraste silmadega on võimalik näha oma puudusi. Mida rohkem naine armastab oma meest, seda enam parandab ta tema puudusi, mida rohkem mees armastab oma naist, seda enam suurendab ta tema pahesid. Suur armastaja pole see, kes on iga päev õnnelik ise naisega, vaid see, kes
See, kes küsib, on viis minutit rumal, kes ei küsi, jääb igavesti rumalaks. Hiina vanasõna Pole olemas sellist asja nagu rumal küsimus. Ära otsi vastuseid muinasjutust. Juudi vanasõna Esimene samm tarkuse poole on küsida targa käest. Saksa vanasõna Kaota ära küsimused ja sa leiad vastused.
Vanasõnad – Küsimine Read More »