Lühilood

Unusta oma vanus. Ära hinda ennast aastate järgi! Ravi ennast harjutuste, sõnade, taimede ja massaažiga, sooja ja külmaga, hinga sisse puude ja taimede aroomi. Söö riisi, joo teed, liha peida juurvilja sisse. Hoia soojust neerudes ja säilita külm pea. Rohkem naera. Unusta halb. Sa oled kaitstud, kui oled leebe. Sa oled leebe, kui oled rahulik. […]

Üks suurepärane legend vene kirjanikult Lev Tolstoilt 1886. aastast kinnitab õppetundi sellest, et me ei saa kunagi öelda, et meie valitud elu– ja tegutsemisstiil on parem kui kellegi teise oma ja kui me seda siiski eeldame, kitsendab see meie nägemust iseenese võimalustest. Lugu: “Ühel päeval ulatub piiskopi kõrvu kuuldus kolmest saarel elavast erakust. Ta otsustab

Naine, sa vastutad loomingu eest. Sina oled elu edasikandja, rahu tooja. Sinu energia on mehele koduks. Sina oled tugisammas, millele mees toetub. Sinu jõuga ehitab mees maailma. Ta realiseerib sinu loomingu sellisel kujul nagu sa tema taga seisad. Sinul on valida, kas sa aitad mehel luua või lammutada, sest meesenergia tähendab loomist ja naisenergia loodut.

Sageli käitutakse teistega toorelt, ebaviisakalt või halvasti põhjusel, et ollakse tasakaalust väljas. Siis valitseb seda inimest ümbritsev maailm, mitte inimene ei valitse oma maailma. Kui keegi on haiget saanud, siis tahab oma valu alateadlikult ära anda teisele haiget tehes. Ta püüab sulle oma valus selgeks teha, kui vale sa oled, ja kui tal see korda

Igaühel meist on oma aken maailma. See pole aken sõna otseses mõttes, vaid tinglik aken. Aken maailma on meie väärtuste süsteem, mille kaudu tunnetame kõiki meie ümber aset leidvaid sündmusi. See on ekraan, millel me näeme kõike, mis ümberringi toimub. Seega on aken maailma meie maailmavaade, mis sisaldab mõtteid, veendumusi, põhimõtteid taotlusi, ootusi, kõikvõimalikke norme

Friedrich Wilhelm Nietzsche on tabavalt öelnud: “Kas pole meie elu mitte liiga lühike, et igavleda?” Elu suurepäraseim kogemus on õppimise protsess. Kõige kurvem aeg inimese elus on see, mis ta arvab, et tal pole midagi õppida. Nüüdseks olen praegu ära õppinud ühe asja, ja see on, et elama õppimise protsess on SUUREPÄRANE! Niikaua, kuni me

Tõeline varandus on tarkus. SAALOMON on noorukieas, kui ta kuningaks saab. Ta armastab Jehoovat ja järgib oma isa Taaveti häid nõuandeid. Jehooval on tema üle hea meel, ja sellepärast küsib ta ühel ööl tema käest unes: „Saalomon, mida sa tahad, et ma sulle annaksin?” Selle peale vastab Saalomon: „Jehoova, mu Jumal, ma olen veel väga

Elas kord naine, kelle nimi oli Kriša Gotami ning tal oli õnn elada samal ajal suure Õpetaja, Buddhaga. Kriša üheaastane laps haigestus ja suri ootamatult. Murest meeletu ema hulkus sihitult ringi, hoides surnud lapsekeha oma rinna vastas ning küsides vastutulijatelt abi ning rohtu, et laps ellu äratada. Mõned ei teinud temast väljagi, teised naersid ta

Talmud on öelnud: “Viimasel kohtupäeval päritakse igaühe käest aru kõigi heade asjade kohta, mis Jumal on maailma loonud ja mida me oleme keeldund nautimast.” Üks mees suri ja leidis end Jumala kohtu eest. Jumal vaatas talle kaua otsa ja vaikis. Lõpuks ei pidanud mees vastu ja katkestas vaikuse: “Issand, kuidas minuga jääb? Miks sa vaikid?

Üks mees tuli kord kuningas Saalomoni juurde ja ütles: “Mu kuningas, anna mulle nõu!” Iga kord, kui ma seisan mingi valiku ees, kaotan kaotan rahu, tasakaalu ja enesekontrolli ja une. Ma ei leia kuskil asu, kannatan ning mõtlen, kas ma tegin õigesti ja mida ma oleksin pidanud teisiti tegema.” Saalomon küsis mehelt: “Kui sa märkad