Lühilood

Üks budistlik õpetaja luges õpilastele ette imeilusa teksti, mis kõiki liigutas. Õpilased küsisid: “Kes selle kirjutas?” Õpetaja vastas: “Kui ma teile ütlen, et selle kirjutas Buddha, siis te suhtute sellesse teksti aukartusega, asetate tema ette lilli ja kummardate tema ees. Kui ma ütlen, et selle kirjutas patriarh, siis tunnete küll sügavat austust, kuid ei kummarda […]

Kord juhtus järgmine lugu. Buddha tahtis ühte linna tulla, aga linna kuningas polnud päris kindel, kas minna teda vastu võtma. Peaminister, väga vana ja tark mees, ütles kuningale: “Sa pead kindlasti minema.” Kuningas aga vastas: “Minu meelest pole seda vaja. Ta on ju kerjus. Las ta tuleb parem siia! Mis mõtet on minul minna oma

Kord läks väike poiss isa juurde ja küsis: Isa! Isa! Mis on edu saavutamise saladus?” Isa vastas: “Mu poeg, see on väga keeruline küsimus ja mina pole õige inimene sellele vastama. Miks sa ema käest ei küsi?” Siis läks väike poiss ema juurde ja küsis: “Ema, ema! Mis on edu saavutamise saladus?” Emagi vastas: “Mu

Ettevõtte omanik otsib võimekat ja tarka juhti, kel oleks oskusi ja taipu võtta üle organisatsiooni juhtimine pärast tema pensionileminekut. Ta kogus kokku oma ettevõtte parimad juhid ning palkas värbamiskonsultante ja personalijuhte, kes pidid otsima talle sobivaid inimesi juurde. Ühel päeval kutsuti kõik võimalikud kandidaadid uhke palee suurde halli, mille ettevõte oli selleks päevaks üürinud. Ettevõtte

Kuna Ludwig Wittgenstein oli vaikne ja reserveeritud mees, polegi vist üllatav, et muuhulgas on ta tuntud järgmise ütluse poolest: “Inimene ei peaks rääkima, kui ta rääkida ei oska.” Ludwig Wittgenstein kuulus Trinty Kolledži kolleegiumisse ning on teada, et filosoofina hindas ta väga nõuannet, mida ta üle hulga aja kolledžit külastades kuulis. Ta istus parimas lauas

Äriuuringute professor osales kord õpistiilide kursusel, et inimeste erinevate õppimisviiside kohta rohkem teada saada. Ta avastas palju uut. Näiteks sai ta teada, et me kõik elame samas maailmas, samas reaalsuses, aga me kõik mõistame ja kogeme seda erinevalt. “Kuidas inimesed õpivad?” küsis lektor. Grupp vaatas tühjalt ringi. “Hea küll, Proovime nii. Kuidas siseneb välismaailmast tulenev

Ühel varajasel sügishommikul kõndisin tööle. Minu ees kõndis ema oma väikese õnneliku ja energilise möllumehega lasteaeda. Kuulsin tahes-tahtmata nendevahelist vestlust. Poeg tahtis kiiresti lasteaeda jõuda, et legoklotsidega looma ja ehitama hakata. Näha ja kuulda oli, et mõlemad olid õnnelikud ja lasteaiaga väga rahul. Taipasin, et lapsel polnud probleemi sellega, et ei tahaks lasteaeda minna. Ja

SOLVUMINE see on selline pealtnäha täiseti ohutu väike loomake. Kui temaga õieti käituda, siis temast mingit kahju ei ole. Kui me ei püüa teda kodustada, siis solvumine elab omaette vabana ja kedagi ei puutu. Kuid katsed teda endale saada lõppevad kurvalt. See väike ja vilgas loomake võib, juhuslikult sattuda suvalise inimese kehasse. Inimene saab kohe

Üks hea ja tubli mees söandas pöörduda Jumala poole küsimusega: “Issand, ma tahaksin teada, mida endast kujutab põrgu ja paradiis ja mis on nende vahe?” Jumal viis ta mingisse ruumi, kus oli kaks ust. Ta avas ühe ukse, mis viis kõrvalruumi. Kõrvalruumis oli hiigelsuur laud, keset lauda seisis katel, mis oli täis hästi lõhnavat maitsvat

“Kui kaua kulub mul oma probleemi lahendamiseks?”küsis inimene, kes oli tulnud Õpetajalt nõu saama. “Mitte sekunditki kauem kui selle mõistmisest,” vastas Õpetaja.