Olen kuulnud mehest, kes jäi kogu elu vallaliseks ja kui ta oli suremas, üheksakümmend aastat vana, küsis keegi temalt: „Te olete terve elu vallaline olnud, kuid te pole kunagi öelnud, miks? Nüüd sa oled suremas, kustuta vähemalt meie uudishimu. Kui on mõni saladus, siis nüüd saate seda öelda, sest olete suremas; sind pole enam. Isegi […]
Osho tõi imelise armastuse võrdpildi: “Kujuta ette on kõrb, on tüünid ja kuskil tüünide vahel on selline pisike mõne sentimeetri kõrgune helesinine lillekene, mis õitseb ja ta on imeilusa kauni aroomiga. Sealt läbi tüünide harja läheb mööda karavan ja keegi neist ei märka seda helesinist lillekest ja ei tunne imelist aroomi. Millele see viitab? Armastus
Helesinine lilleke Loe rohkem »
Õpetaja ja Õpilane vestlesid sellest, kui tähtis on oskus oma viha talitseda ja mitte laskuda kättemaksuni. Õpetajat kuulates tunnistas Õpilane häbelikult, et ta pole suutnud vaenlasele andestada, aga ta siiralt püüdleb selle poole. “Mul on üks vaenlane,” ütlen Õpilane kellele ma tahaksin andestada, aga ma ei suuda kunagi viha oma südamest välja kiskuda.” “Ma aitan
Meenuta neid kilde Loe rohkem »
Kõigepealt veenduge, et astute suhtesse õigetel põhjustel. (Ma kasutan siin sõna “õige” suhtelise mõistena. Ma pean silmas “õiget” seoses teie elu suurema eesmärgiga.). Nagu ma juba varem märkisin, astuvad enamik inimesi suhetesse ikkagi “valel” põhjustel — üksinduse lõpetamiseks, tühimiku täitmiseks, armastusele tähelepanu toomiseks või kellegi armastamiseks — ja need on mõned paremad põhjused. Teised teevad
Suhe õigetel põhjustel… Loe rohkem »
Hiir vaatas seinapraost välja ja nägi, et talunik ja tema naine ühte väikest kompsu avasid. “Mis toit seal küll on?” Selgus aga, et see oli hiirelõks. Hiirt ehmatas see kohutavalt.Ta pages aeda ja kuulutas: “Majas on hiirelõks! Majas on hiirelõks!” Kana kaagutas ja siblis, tõstis pea üles ja ütles: “Härra Hiir, see on kindlasti teie
Majas on hiirelõks Loe rohkem »
Ühel ööl oli mehel unenägu. Ta nägi unes, et jalutas Issandaga mööda mereranda. Üle tumeda taeva välgatasid stseenid ta elust. Iga stseeni puhul märkas ta liival kahte paari jalajälgi. Ühed olid tema omad, teised Issanda. Kui tema ees välgatas viimane stseen, vaatasin ta tagasi liivas olevaid jalajälgi. Ta märkasin, et mitmel korral tema eluteel olid
Jalajäljed liival Loe rohkem »
“Ma luban, et ma ei tee seda enam mitte kunagi,” tõotas õpilane vanale meistrile. “Võtan tagasi kõik, mis ma olen teie kohta rääkinud.” Meister vaatas õpilasele tõsiselt otsa: “Mul ei ole põhjust sind karistada või minema saata, sest sa oled alles õpilane. Aga sa pead aru saama, mis sa tegid.” “Ma olen kõigeks valmis,” kostis
Kultiveeri võimet oodata. Kannatlik süda ei kiirusta kunagi ega erutu ülemäära. Selleks et võtta kontrolli teiste üle, pead sa esiti ja ennekõike võtma kontrolli enese üle ning läheb aega, kuni sa lõikad läbi iga probleemi kõik kihid ning jõuad välja sügavama südamikuni. Kui sa suudad oodata, siis leiad, et sa oled saavutanud oodates enam, kui
Lugu isast ja väikesest pojast, kes viibisid mägedes, et imetleda hingematvat vaadet. Vaade oli suurejooneline ja köitis nii isa kui ka poja kogu tähelepanu. Poeg lõi jala vastu kivi ära ja karjub ahastusest „Ai!“ Mägedest kostis vastu: „Ai!“ Uudishimulikuna karjus poeg: „Kes sa oled?“ Ta saab vastuseks: „Kes sa oled?“ Ja siis karjub ta mäele:
Üks mees oli väikese poisina suur sõber naabruses elava vanakesega. Aeg läks, noormees läks kolledžisse, tulid muud huvid, siis tööleminek ja isiklik elu. Noore mehe iga minut oli hõivatud, enam polnud aega minevikku meenutada ega lähedaste inimestega koos olla. Ühel päeval sai ta teada, et naabrivanake on surnud, ja järsku meenus talle kõik – kui
Tänan sind aja eest Loe rohkem »